{"id":11,"date":"2023-09-05T20:43:09","date_gmt":"2023-09-05T17:43:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.etts.ee\/?post_type=tuletornid&p=11"},"modified":"2026-02-11T18:52:50","modified_gmt":"2026-02-11T16:52:50","slug":"narva-joesuu-tuletorn","status":"publish","type":"tuletornide-nimekiri","link":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/lighthouses-list\/narva-joesuu-lighthouse\/","title":{"rendered":"Narva-J\u00f5esuu tuletorn"},"content":{"rendered":"
\r\n
\"Narva-J\u00f5esuu\r\n
Narva-J\u00f5esuu tuletorn (Lootsiraamat 1871)<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n

Merekaubandusliku t\u00e4htsusega Narva linnast kulges Rootsi ajal veeteed Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Venemaaga aktiivse kauplemise tulemusel oli Narva t\u00e4htsus sedav\u00f5rd t\u00f5usnud, et 17. sajandi keskel kaalusid Rootsi v\u00f5imud koguni Narva kuulutamist Rootsi idapealinnaks. On andmeid, et juba Rootsi ajal asus Narva-J\u00f5esuus m\u00e4rgutuli.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Tsaari-Venemaa r\u00fcpes hakati merelaevandusele veelgi enam t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama ja tulemuslikuma t\u00f6\u00f6 saavutamiseks loodi 1803. aastal Admiraliteedi Departemangu Balti tuletornide direktori ametikoht. See m\u00e4\u00e4rati Leonti Spafarjevile, kes suhtus oma t\u00f6\u00f6sse kirglikult ja kelle ametiaja jooksul p\u00fcstitati ja rekonstrueeriti suur hulk merem\u00e4rke. Tema eestvedamisel valmis 1808. aastal Narva j\u00f5e l\u00e4\u00e4nekaldale \u00fcmara p\u00f5hiplaaniga 16-meetrine paekivist tuletorn. Tuletorn oli vajalik puitu vedavatele laevadele \u00f5ige ankru- koha leidmiseks. Laevad saabusid sageli pimedas ning j\u00e4id ootama madalast j\u00f5esuust paatidega toodava metsamaterjali pealelaadimist. 12-tahulisse laternaruumi paigaldati 24 sf\u00e4\u00e4riliste peeglite ja kanepi\u00f5lilampidega valgustit, mis suunasid valguse merele erinevates suundades. Tuli oli merepinnast 22 m k\u00f5rgusel, n\u00e4htavuskaugusega 14 miili.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

\"Narva-J\u00f5esuu\r\n
Narva-J\u00f5esuu sadam 20. sajandi alguses. Jaan Vali kogu<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n

1860. aastatest asusid tuletorni l\u00e4heduses lootsijaam, p\u00e4\u00e4stejaam, sadama- kontor, toll ja piirivalvekordon. Enne I maailmas\u00f5da oli Narva j\u00f5e suudmes kolm p\u00e4\u00e4stejaama posti. \u00dcks asus tuletorni juures j\u00f5esadamas, teised m\u00f5lemal pool j\u00f5esuuet mere \u00e4\u00e4res.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1870. aastatel alustati Narva-J\u00f5esuu tuletornis remontt\u00f6\u00f6dega. Tuletorn oli merepoolsel k\u00fcljel tuiskliiva sisse mattunud ja polnud enam h\u00e4sti n\u00e4htav. Torni tugevdamiseks t\u00f5mmati soliidne tuletorn raudvitstega kinni ja k\u00f5rgendati 24-meetriseks. T\u00f6\u00f6de l\u00f5puks 1886. aastal oli lisandunud ka metallist latern, kuhu paigaldati 7 katoptrilist valgustit n\u00e4htavuskaugusega 10 miili. 1903. aastaks otsustati valgusseadet moderniseerida \u2013 valge tuletorni punasesse laternaruumi paigutati p\u00fcsitulega III j\u00e4rgu dioptriline aparaat, eelmisega sarnase n\u00e4htavuskaugusega.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Tuletorni teenindushooned said kannatada Krimmi s\u00f5jas (1853\u20131856) Inglise ja Prantsuse laevastiku kahuritulest. Tuletorn koos teenindushoonetega h\u00e4vis II maailmas\u00f5jas.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Uut tuletorni hakati Narva j\u00f5e kaldale ehitama 1950. aastate teisel poolel, kui tuletornide ehitamisel kasutati taas raudbetooni. Punase-valgetriibuline tuletorn ehitati monteeritavatest raudbetoondetailidest. S\u00f5\u00f5rjad 1,5-tonnised detailid valmistati Tallinnas ning transporditi autodega Narva ja monteeriti kohale toodud tornkraana abil. Silindrilise kehandi ja laterna \u00fcmber asuva r\u00f5duga Narva tuletorn valmis 1957. aastal. Torni l\u00e4hedusse rajati ka kaks elamut, generaatorihoone, t\u00f6\u00f6koda ja saun, mis on t\u00e4naseni s\u00e4ilinud.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

\r\n
\"Narva-J\u00f5esuu<\/a>\r\n
Narva-J\u00f5esuu tuletorn. Kaido Haagen, 2010<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Narva<\/a>\r\n
Narva j\u00f5esuue tuletorniga u 1900. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Narva<\/a>\r\n
Narva tuletorn u 1900. Eesti Meremuuseumi kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Narva-J\u00f5esuu<\/a>\r\n
Narva-J\u00f5esuu tuletorn ja p\u00e4\u00e4stepaat u 1910. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Narva-J\u00f5esuu<\/a>\r\n
Narva-J\u00f5esuu tuletorn u 1910, E. v. B. Kegel.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"1930.<\/a>\r\n
1930. aastatel peeti Narvatuletorni tipus asuva signaalmastiga laevadega sidet. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n<\/figure>\r\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Merekaubandusliku t\u00e4htsusega Narva linnast kulges Rootsi ajal veeteed Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Venemaaga aktiivse kauplemise tulemusel oli Narva t\u00e4htsus sedav\u00f5rd t\u00f5usnud, et 17. sajandi keskel kaalusid Rootsi v\u00f5imud koguni Narva kuulutamist Rootsi idapealinnaks. On andmeid, et juba Rootsi ajal asus Narva-J\u00f5esuus m\u00e4rgutuli. Tsaari-Venemaa r\u00fcpes hakati merelaevandusele veelgi enam t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama ja tulemuslikuma t\u00f6\u00f6 saavutamiseks loodi […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":1089,"parent":0,"template":"","format":"standard","class_list":["post-11","tuletornide-nimekiri","type-tuletornide-nimekiri","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/tuletornide-nimekiri"}],"version-history":[{"count":18,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4369,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/11\/revisions\/4369"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1089"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}