{"id":3090,"date":"2023-09-21T22:50:27","date_gmt":"2023-09-21T19:50:27","guid":{"rendered":"https:\/\/www.etts.ee\/?post_type=tuletornid&p=3090"},"modified":"2026-02-11T18:52:50","modified_gmt":"2026-02-11T16:52:50","slug":"keri-tuletorn","status":"publish","type":"tuletornide-nimekiri","link":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/lighthouses-list\/keri-lighthouse\/","title":{"rendered":"Keri tuletorn"},"content":{"rendered":"
\r\n
\"Keri\r\n
Keri tuletorn u 1927. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n

Tuletorn asub inimasustuseta v\u00e4iksel lagedal Keri (Koksk\u00e4r) saarel Soome lahes, Prangli saarest 3,3 miili p\u00f5hja pool, aitab orienteeruda ja hoiatab suurte laevateede \u00e4\u00e4res asuva saare eest. Esimest samba sarnast merem\u00e4rki Keri saarel v\u00f5ib oletada Petter Gedda 1695. aasta merekaardil. 1718. aastal k\u00e4skis Peeter I ehitada Keri saarele 30\u201350 jala k\u00f5rguse kivitulba, mille otsas oleks v\u00f5imalik tuld teha ja 1723 lasi ta s\u00fc\u00fcdata tule teiste Soome lahe saarte Vaindloo, Suursaare, Kotlini k\u00f5rval ka Keri saarel.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Esimene puidust tuletorn valmis 1724. aastal. Aleksei Nagajevi 1789. aasta lootsiraamatus on m\u00e4rgitud Keri saarel 106 jala k\u00f5rgust tuletorni, mille k\u00fcllalt suures laternaruumis hoiti s\u00fcgis\u00f6\u00f6del tuld. Teada on, et Keri tuletorni- meeskonna koosseisu kuulus 18. sajandi l\u00f5pus kipper ja 5 madrust. 1800. aastal alustati Keri saarel kivitorni ehitamist, mis aga materjali kohaletoimeta- mise ja t\u00f6\u00f6j\u00f5u v\u00e4rbamisraskuste t\u00f5ttu kavandatust madalamana l\u00f5petati.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Kivist osa peale rajati 1803. aastal kaheksatahuline merepinnast 99,5 jala k\u00f5rgune puidust torn. 12-tahulisse laternaruumi paigaldati esmakordselt Tsaari-Venemaal katoptrilised valgusseadmed \u2014 16 kanepi\u00f5lilampi vask- reflektoritega, mis valmistati Peterburi tehases Inglismaalt toodud reflektori eeskujul. Et katse tunnistati kordal\u00e4inuks, tegi kapten Leonti Spafarjev 1804. aastal ettepaneku k\u00f5igis tuletornides \u00fcle minna uuele valgustehnikale.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1858. aastal paigaldati Keri tuletorni vana puitosa asemel koonilisele kivi- alusele Peterburis detailidena valmistatud katlaplekist metalltorn. Taaskord esimesena Venemaal varustati see Pariisist Henry LePaute\u2019i tehasest tellitud II j\u00e4rgu p\u00fcsiva tulega dioptrilise aparaadiga, mille merepinnast 32 m k\u00f5rgusel asuv valgus oli n\u00e4htav 12 miili kaugusele. 31-meetrine tuletorn v\u00e4rviti tume- pruuniks ja laternaruumi katus roheliseks. 1876. aastal viidi tuletorn \u00fcle petrooleumivalgusele. 1895. aasta paiku varustati Keri tuletorn suure udu- kellaga, mis paigaldati kiviosa katusele. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on see, et aastail 1907 kuni 1912 t\u00f6\u00f6tas Keri tuletorn ainsana maailmas sealtsamast maap\u00f5uest saadava maagaasi energial.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1930ndatel rajati saarele kividega t\u00e4idetud palkkastidele toetuv paadisild ja ehitati tuletorni kivist osale neli meetrik\u00f5rgust ja 15 cm paksust raudbetoonist vitsa \u00fcmber, et takistada torni v\u00e4lisseina laiali vajumist. 1996. aastal vajus kivist kehandist neljandik v\u00e4lisseina alla ning samal aastal pandi ehitisele \u00fcmber ajutised metallist vitsad. H\u00e4vimise v\u00e4ltimiseks oleks tarvis suure- mahulisi restaureerimist\u00f6id.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

II maailmas\u00f5jas purustati tuletorni valgusaparaat, p\u00f5lesid \u00e4ra 19. sajandi teisel poolel ehitatud \u00fclevaataja elamu ja ait ning 1920. aastate l\u00f5pus ehitatud sireenimotoristide elamu. N\u00f5ukogude rajal rajati uus elamu ja generaatori- hoone. 1995. aastal viidi tuletorn \u00fcle p\u00e4ikese- ja tuuleenergial t\u00f6\u00f6tavale automaatsele valgus- ja kontrolls\u00fcsteemile.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Teenindushoonetest on s\u00e4ilinud, kuid seisavad kasutamata 19. sajandi teisel poolel ehitatud sireenihoone, saun (1925), kaev (1930. aastad), paadikuur (1936), kivist elamu (1955), generaatorihoone (1961) jm tehnilised ehitised.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Torni tehniline seisund on avariiline ja vajaks kiiresti suuremahulisi restaureerimist\u00f6id, milleks seni pole raha leitud. Keri saare ja tuletorni k\u00e4ek\u00e4igu eest hoolitsemiseks on moodustatud MT\u00dc Keri Selts. Omap\u00e4rase arhitektuurse vormiga Keri tuletorn on kultuurim\u00e4lestisena riikliku kaitse all ja kuulub The International Association of Marine Aids to Navigation and Light- house Authorities (IALA) poolt v\u00e4lja valitud 100 tuletorni-arhitektuurim\u00e4lestise nimekirja.\u00a0<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

\r\n
\"Keri<\/a>\r\n
Keri tuletorn u 1930. Aivo Aia kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Keri<\/a>\r\n
Keri tuletorni trepp. Jaan Vali, 2005.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Keri<\/a>\r\n
Keri tuletorni remont 1930. a. Eesti Meremuuseumi fotokogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Keri<\/a>\r\n
Keri tuletorn u 1900. Eesti Meremuuseumi kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Keri<\/a>\r\n
Keri saar ja tuletorn u 1930. Eesti Riigiarhiiv.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Keri<\/a>\r\n
Keri tuletorni joonis 1814. aasta merekaardil.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Keri<\/a>\r\n
Keri tuletorn Mellini 1798. aasta kaardil.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n<\/figure>\r\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tuletorn asub inimasustuseta v\u00e4iksel lagedal Keri (Koksk\u00e4r) saarel Soome lahes, Prangli saarest 3,3 miili p\u00f5hja pool, aitab orienteeruda ja hoiatab suurte laevateede \u00e4\u00e4res asuva saare eest. Esimest samba sarnast merem\u00e4rki Keri saarel v\u00f5ib oletada Petter Gedda 1695. aasta merekaardil. 1718. aastal k\u00e4skis Peeter I ehitada Keri saarele 30\u201350 jala k\u00f5rguse kivitulba, mille otsas oleks v\u00f5imalik […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":3091,"parent":0,"template":"","format":"standard","class_list":["post-3090","tuletornide-nimekiri","type-tuletornide-nimekiri","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3090","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/tuletornide-nimekiri"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3090\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4355,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3090\/revisions\/4355"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3091"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3090"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}