{"id":3114,"date":"2023-09-21T23:08:21","date_gmt":"2023-09-21T20:08:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.etts.ee\/?post_type=tuletornid&p=3114"},"modified":"2026-02-11T18:52:50","modified_gmt":"2026-02-11T16:52:50","slug":"tallinnamadala-tuletorn","status":"publish","type":"tuletornide-nimekiri","link":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/lighthouses-list\/tallinnamadala-lighthouse\/","title":{"rendered":"Tallinnamadala tuletorn"},"content":{"rendered":"
\r\n

Tallinnamadala (Revelstein<\/em>,\u00a0Revalstein<\/em>) tuletorn paikneb Soome lahes Aegna\u00a0saarest 7,5 miili p\u00f5hja pool samanimelisel madalal ja hoiatab Soome lahel liiklejaid\u00a0ning Tallinna lahest v\u00e4ljuvaid laevu ohtliku madala eest.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Suurte veeteede ristumiskohal asuv madal valmistas meres\u00f5itjatele muret juba\u00a0hansakaubanduse ajal. Ka 1695. aasta Petter Gedda L\u00e4\u00e4nemere atlases on\u00a0ta \u00e4ra m\u00e4rgitud.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1718. aastal andis Peeter I k\u00e4su paigaldada Tallinnamadalale hoiatav m\u00e4rk\u00a0v\u00f5i kui see ei peaks olema v\u00f5imalik, siis ehitada Naissaarele ja Aegnale puulattidest\u00a0m\u00e4rkide asemele neli kivitulpa. Need olid t\u00f5en\u00e4oliselt\u00a0m\u00f5eldud ohutu laevatee m\u00e4rgistamiseks. 1828. aastal tegi kindral-major Leonti<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Spafarjev ettepaneku Tallinnamadalale tuletorn rajada. V\u00f5imaluste puudumise\u00a0t\u00f5ttu j\u00e4i plaan teostamata. Samal ajal v\u00f5imaldas Aegna\u00a0Vulligrunnile ehitatud p\u00e4evam\u00e4rk sihis Oleviste kiriku torniga Tallinnamadalast\u00a0ohutult m\u00f6\u00f6duda l\u00e4\u00e4ne poolt.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1837. aastal esitles I j\u00e4rgu kapten Treskin Tallinnamadala tulelaeva projekti.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Laev oli plaanitud 90 jala pikkune, grootmasti t\u00f5stetava v\u00e4ikese reflektoritega\u00a0laternaga ja tekil asuva udukellaga. Projekt j\u00e4i vahendite\u00a0puudumise t\u00f5ttu ellu viimata. 1856. aastal toimunud tuletornide ja laevas\u00f5iduohutuse\u00a0\u00fclevaatuse tulemusel otsustati H\u00fcdrograafia Departemangus siiski,\u00a0et Tallinnamadalale paigaldatakse tulelaev.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Alates 1858. aastast ankurdati Tallinnamadala p\u00f5hjapoolse k\u00fclje l\u00e4hedale\u00a0(59\u00b0 43,3\u2019 N, 24\u00b0 45,1\u2019 E) laevas\u00f5iduhooajaks tulelaevaks kohandatud purjekas,\u00a0mille masti t\u00f5mmati pimedal ajal latern. 1864. aastal asendati see Inglismaalt\u00a0ostetud ja Peterburis \u00fcmber ehitatud kolmemastilise mustaks v\u00e4rvitud\u00a0raudkerega purjekaga, mille k\u00fclgedele olid maalitud suured valged t\u00e4hed\u00a0\u201eR\u201d ja \u201eP\u201d, mis t\u00e4histasid laeva nime \u201eRevelstein\u201d esit\u00e4hti saksa ja vene keeles.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Tulelaeva groot- ja besaanmastides olid vertikaalsete musta-valgete triipudega\u00a0s\u00f5restik- kerad. Valgel ajal oli grootmasti t\u00f5mmatud tulelaeva lipp \u2014 kollasel\u00a0p\u00f5hjal sinine rist. Pimedal ajal t\u00f5mmati mastidesse laternad. Merepinnast\u00a012 m k\u00f5rgusel grootmastis asuva k\u00f5rgema laterna valgus paistis 7 miili kaugusele.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Kummaski laternas oli 8 reflektoritega varustatud \u00f5lilampi. Udu puhuks oli\u00a0tulelaeval k\u00e4sisireen, mille heli kostis 1,5 miili kaugusele.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1898. aastaks oli Tallinnasse toodud lisaks tulelaev \u201eRevalstein\u201d nr 2, mis oli ehitatud<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1871. aastal Peterburis. Laev oli varustatud masti \u00fclesvinnatavate dioptriliste\u00a0kolmiklaternatega. K\u00f5rgem, grootmasti latern oli merepinnast 9 m k\u00f5rgusel\u00a0ja paistis 6 miili kaugusele. Tulelaeval oli aurusireen, mille heli kostis 4 miili kaugusele.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1909. aastaks olid tulelaeval toimunud muudatused. K\u00fclgedele oli kirjutatud\u00a0helekollasel ribal mustade slaavi t\u00e4htedega nimi \u201eRevelstein\u201d.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1914. aastaks oli tulelaev v\u00e4rvitud punaseks, k\u00fclgedel oli valgel ribal mustade\u00a0slaavi t\u00e4htedega laeva nimi.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1916. aastaks oli tulelaeval grootmastis punane kera, \u00f6isel ajal olid tuled endiselt\u00a0groot- ja besaanmastis. 1922. aastal oli \u201eRevelsteini\u201d grootmastis\u00a030 m k\u00f5rgusel merepinnast plinkaparaadiga atset\u00fcleenilatern, laev on\u00a0varustatud raadiojaamaga ja nimi kirjutatud ladina t\u00e4htedega.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1925. aastal asendati see laev seni Hiiu madalal asunud kahemastilise aurulaevaga<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

\u201eNekmangrund\u201d. Punase kerega laeva k\u00fcljed said valgete t\u00e4htedega\u00a0kirja \u201eRevalstein\u201d. Laeva esimeses mastis oli kaks punast kera. Merepinnast\u00a017 m k\u00f5rgusel asuva atset\u00fcleenilaterna tuli paistis 11 miili kaugusele. Tulelaev oli\u00a0varustatud signaaljaama, morselaterna, raadiojaama, udusireeni, udukella ja\u00a0veealuse kellaga. 1933. aasta 11. detsembrist sai tulelaev uueks\u00a0nimeks \u201eTallinn\u201d. 1936. aastaks oli tulelaeval juba raadiomajakas.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1940. aastal oli kasutusel nautofon.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

P\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da on tulelaev \u201eTallinn\u201d \u00e4ra m\u00e4rgitud tuletornide 1950.\u00a0aasta nimekirjas. Kirjeldatud on kahemastilist punaseks v\u00e4rvitud aurulaeva, mille\u00a0fokkmastis 17 m k\u00f5rgusel oli atset\u00fcleeni plinklatern ja k\u00fclgedel valgete slaavi\u00a0t\u00e4htedega laeva nimi. Tulelaev oli varustatud nautofoni, udusireeni, kella\u00a0ja raadiomajakaga. Kas tulelaev 1950. aastal Tallinnamadalale<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

(59\u00b0 43\u2019 N, 24\u00b0 43\u2019 E) j\u00f5udis ei ole teada. Mereleksikoni andmetel asus tulelaev\u00a0madalal 1949. aastani, mil ta asendati tulepoiga.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Tuletorni p\u00fcstitamist Tallinnamadalale alustati 1960. aastal. Tallinna sadamas\u00a0ellingul valmistati raudbetoonist \u00f5\u00f5nes sektsioonidega karbikujuline vundament,\u00a0mis lasti merre, pukseeriti ettevalmistatud alusele ja uputati. 1961. aasta\u00a0kevadine r\u00fcsij\u00e4\u00e4 purustas esimese rajatise, kuna vundamenti ei j\u00f5utud s\u00fcgisel\u00a0vajalikul m\u00e4\u00e4ral kivide ja betooniga koormata. T\u00f6\u00f6dega tuli uuesti otsast alustada.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Valmistati uus 2000 tonni kaaluv ujuv alus ja pukseeriti madalale, kus see\u00a07 m s\u00fcgavusele uputatuna ja kruusaga t\u00e4idetuna moodustas tuletornile vundamendi.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Kehand valmistati allosas monoliitsest betoonist ja \u00fclaosas terasest.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Sokliosa v\u00e4rviti mustaks, keskosa punaseks ja \u00fclaosa kollaseks. Tuletorni k\u00f5rgus\u00a0merepinnast (koos laternaruumi ja kolme r\u00f5duga) on 31 m.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Tallinnamadala tuletorn valmis 1969. aastal. Tornil on kaheksa\u00a0korrust, kuhu paigaldati automaatsel juhtimisel p\u00f5hinevad seadmed. Tuletorn\u00a0varustati dubleeritud valgusseadmete, raadiomajaka, nautofoni ja muu vajalikuga.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Valgustit varustasid elektrienergiaga tuulegeneraator ja neli diiselgeneraatorit.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Laterna tuli oli n\u00e4htav 15 miili kaugusele, iseloom: LFl (2) W 15 s; 2 +\u00a04 + 2 + 7 = 15 s. Tuletorni kaugjuhtimine toimus Tallinna \u00fclemises\u00a0tuletornis asuvast juhtimispunktist.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Kuna madalal temperatuuril esines diiselgeneraatorite automaatsel k\u00e4ivitamisel\u00a0probleeme, siis viidi Tallinnamadala tuletorn 1974. aastal esimesena Eesti\u00a0rannikul \u00fcle radioaktiivsetel isotoopidel t\u00f6\u00f6tavatelt generaatoritelt (RITEG) saadavale\u00a0elektrienergiale. Kasutuses oli kolm 90-vatist toiteallikat. 1983. aastaks\u00a0oli tule iseloom muutunud: LFl (2) W 15 s; 1,5 + 2 + 1,5 + 10 = 15 s.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

P\u00e4rast isotoopgeneraatorite demonteerimist 1994. aasta septembris, viidi tuletorn\u00a0\u00fcle p\u00e4ikesepatareide toitele. Tule n\u00e4htavuskaugust v\u00e4hendati 10 miilini,\u00a0tule iseloomuks sai Fl(2) W 15 s; 1+1+1+12 = 15 s.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1997. aastal tuletorn remonditi ja paigaldati uued automaatsed valgus- ja\u00a0kontrollseadmed ning latern sai tule iseloomu, mis on kasutusel t\u00e4naseni. 2005.\u00a0aastal paigaldati tuletorni valgusdioodlatern LED-350-3W.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Tallinnamadala tuletornis on 1995. aastast kasutusel radarivastaja Morse \u201eK\u201c.<\/p>\r\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tallinnamadala (Revelstein,\u00a0Revalstein) tuletorn paikneb Soome lahes Aegna\u00a0saarest 7,5 miili p\u00f5hja pool samanimelisel madalal ja hoiatab Soome lahel liiklejaid\u00a0ning Tallinna lahest v\u00e4ljuvaid laevu ohtliku madala eest. Suurte veeteede ristumiskohal asuv madal valmistas meres\u00f5itjatele muret juba\u00a0hansakaubanduse ajal. Ka 1695. aasta Petter Gedda L\u00e4\u00e4nemere atlases on\u00a0ta \u00e4ra m\u00e4rgitud. 1718. aastal andis Peeter I k\u00e4su paigaldada Tallinnamadalale hoiatav m\u00e4rk\u00a0v\u00f5i […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":3115,"parent":0,"template":"","format":"standard","class_list":["post-3114","tuletornide-nimekiri","type-tuletornide-nimekiri","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3114","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/tuletornide-nimekiri"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3114\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4400,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3114\/revisions\/4400"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3115"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3114"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}