{"id":3171,"date":"2023-09-22T00:05:49","date_gmt":"2023-09-21T21:05:49","guid":{"rendered":"https:\/\/www.etts.ee\/?post_type=tuletornid&p=3171"},"modified":"2026-02-11T18:52:50","modified_gmt":"2026-02-11T16:52:50","slug":"naissaare-tuletorn","status":"publish","type":"tuletornide-nimekiri","link":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/lighthouses-list\/naissaare-lighthouse\/","title":{"rendered":"Naissaare tuletorn"},"content":{"rendered":"
\r\n
\"Naissaare\r\n
Naissaare tuletorn 1848. A. Pillarti 1932. aasta rekonstruktsioon. Eesti Meremuuseumi kogud.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n

Naissaare (Nargen) tuletorn asub samanimelise saare p\u00f5hjatipus Pikas\u00e4\u00e4re neemel ja on t\u00e4htis merem\u00e4rk orienteerumisel Soome lahel ja Tallinna lahe suudmealal. Juba kauges minevikus on Naissaar olnud \u00fcle Soome lahe Tal- linna poole s\u00f5itvatele laevadele merem\u00e4rgiks. Kirjalikes allikates on saare k\u00f5rget metsamassiivi esimest korda orientiiriks nimetatud 13. sajandi mere- s\u00f5idujuhises Navigatio ex Daniae per Balticum ad Estoniam (meres\u00f5it Taanist \u00fcle L\u00e4\u00e4nemere Eestisse). P\u00f5hiline kaubatee Skandinaaviast Tallinna kulges kuni 14. sajandini piki Rootsi rannikut kuni Ahvenamaa saarestikuni, sealt edasi piki Soome rannikut Porkkalani. Seej\u00e4rel v\u00f5eti kurss \u00fcle Soome lahe Naissaarele ja sealt omakorda juba Tallinna peale.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Laevu varitsesid Tallinna l\u00e4histel mitmed ohtlikud madalad. Enne merem\u00e4rke kirjeldati lootsiraamatutes madalate asukoht sihi, suuna v\u00f5i kauguse abil maam\u00e4rkidest.1644. aastal ilmunud Johan M\u00e5nssoni lootsiraamatus juhendatakse Tallinna lahest v\u00e4ljumist j\u00e4rgmiselt: \u201eV\u00f5tta kurss NNW, s\u00f5ita Naissaare ja Aegna vahele, j\u00e4ttes kaks osa merd Naissaareni ja \u00fcks osa Aegnani. Kui Naissaar ja Suurupi \u00fchte l\u00e4hevad, on Aegna madalast m\u00f6\u00f6da j\u00f5utud ja v\u00f5ib v\u00f5tta kursi Keri v\u00f5i Prangli peale\u201c.(M\u00e5nsson 1644\/Beterburg 1777).\u00a0<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1718. aastast on teada Peeter I korraldus, ehitada Aegna ja Naissaare puidust sihtm\u00e4rkide asemele neli k\u00f5rget kivitulpa. Seda juhul, kui Tallinna- madalale ei ole v\u00f5imalik statsionaarset m\u00e4rki ehitada. 1788. aastal ehitati \u0161otlasest Vene admirali Samuel Greigh\u2019i esildise kohaselt Naissaare p\u00f5hjatippu puidust tuletorn ja plaanis oli rajada selline ka saare l\u00f5unatippu. Tuletornid pidid aitama laevadel \u00f6isel ajal Tallinna sadamasse j\u00f5uda. \u00d5livalgusega t\u00f6\u00f6tavat tuletorni on m\u00e4rgitud Tallinna sadamale alluvate tule- tornide nimekirjas 1792. aastal. Tuletornimeeskonna koosseisu kuulus siis t\u00fc\u00fcrimees ja 5 madrust.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1814. aastal plaaniti ehitada Naissaare p\u00f5hjatippu uus tuletorn. Tule teistest eristamiseks kavandati horisondile suunatud p\u00f6\u00f6rlevaid valgusseadmeid, mis pidid asuma merepinnast kuni 40 jala k\u00f5rgusel. Gavril Sar\u00f5t\u0161evi 1817. aasta lootsiraamatus on m\u00e4rgitud Naissaarel tuletorni, mille 45 jala k\u00f5rgusel asuv p\u00f6\u00f6rlev tuli oli n\u00e4htav iga 2 minuti tagant 12 miili kaugusele. 1824. aasta \u00fcle- ujutuse k\u00e4igus sai tuletorn t\u00f5siselt kannatada ja uus 50 jalga k\u00f5rgem puust tuletorn ehitati 100 s\u00fclda varasemast kagusse. Tuletorn j\u00e4i endiselt p\u00f6\u00f6rleva tulega.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

\"Naissaare\r\n
Naissaare tuletorn u 1935. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n

1849. aastal ehitati Naissaare p\u00f5hjatippu vana lagunenud puidust torni asemele uus paekivist \u00fcmara p\u00f5hiplaaniga 38 m k\u00f5rgune valgeks v\u00e4rvitud tuletorn. Tuletorni kehandis kulges v\u00e4lisseina ja keskse silindri vahel kivist keerdtrepp. Silindri keskel vertikaalses \u0161ahtis sai liikuda p\u00f6\u00f6rleva valgus- seadme kellamehhanismi raskus. 1854. aastal, Krimmi s\u00f5ja ajal r\u00fc\u00fcstasid tuletorni briti ja prantsuse v\u00e4ed ning p\u00f5letasid maha teenindushooned. 1856. aastal viidi tuletorn uuesti t\u00f6\u00f6korda ja 1862. aastal tehti j\u00e4rgmine suurem remont. 1879. aastal t\u00f6\u00f6tas tuletornis p\u00f6\u00f6rlev valgusseade, millel oli 12 reflektorit ja \u00f5lilampi, mis asusid merepinnast 38 m k\u00f5rgusel n\u00e4htavus- kaugusega 13 miili. Seade tegi t\u00e4isp\u00f6\u00f6rde minuti jooksul, milles oli tuli n\u00e4htav 10 sekundit. Tuletorni juures olid elamu, ait ja saun. 1890. aastal varustati tuletorn II j\u00e4rgu p\u00f6\u00f6rleva dioptrilise aparaadiga.\u00a0<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1900. aastal oli tuletornil juba telefoni\u00fchendus Tallinnaga. Halva n\u00e4htavuse puhuks oli kompleks varustatud udukellaga. Kui Tallinnamadala tulelaev ei asunud oma kohal, oli Naissaare tuletorni tule v\u00e4rviks punane. 1920.\u20131930. aastatel n\u00e4idati vastavalt Suurupi v\u00f5i Naissaare tuletornis valge asemel punast tuld, kui toimusid merev\u00e4e laevastiku ja merekindluste laske- harjutused kas Naissaare\u2013Suurupi v\u00f5i Naissaare\u2013Aegna vahel. Laevaliiklus Tallinnasse oli selleks ajaks suunatud kas p\u00f5hjapoolsele v\u00f5i l\u00e4\u00e4nepoolsele laevateele. 1925. aastaks oli Naissaare tuletorni juures rahvusvaheline signaaljaam, mis vahetas informatsiooni signaalkoodi lippudega. Naissaare vana paekivist tuletorn ja selle teenindushooned h\u00e4vitati N\u00f5ukogude v\u00e4gede poolt 1941. aastal. K\u00f5ik t\u00e4nased teenindushooned peale keldri \u2014 kaks elamut, saun, tehniline hoone ja generaatorihoone on rajatud 20. sajandi teisel poolel.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1946. aastal ehitati ajutine 38 m k\u00f5rgune kaheksatahuline \u00fclespoole koonduv puidust tuletorn, mille tuli oli merepinnast 46 m k\u00f5rgusel. 1950. aastaks oli uusehitis ilmselt viidud elektrivalgusele. Lisaks oli laternaruumis varus analoogse tule iseloomuga atset\u00fcleenilatern. P\u00f5hilaterna n\u00e4htavus oli 15 miili, tagavaralaternal 10 miili. Tuletorn oli v\u00e4rvitud 1955. aastaks alt valgeks, \u00fclevalt punaseks.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1960. aastal ehitati uus raudbetoonist 45 m k\u00f5rgune kaheksatahulise t\u00fcvi- p\u00fcramiidi kujuline tuletorn, mis v\u00e4rviti analoogselt eelnevaga ja mille tule k\u00f5rgus merepinnast on 47 m. Traditsioonilise vormiga raudbetoonist tuletorn paistab silma oma funktsionaalse lihtsuse ja sihvakusega. Tuletorn varustati elektrigeneraatorite ja akude toitel t\u00f6\u00f6tavate valgusseadmetega. Tule n\u00e4htavuskaugus suurenes 19 miilini. 1961. aastaks oli tuletorn varustatud raadiomajakaga. 1966. aastaks oli lisandunud elektri j\u00f5ul t\u00f6\u00f6tanud heli- signaalseade ehk nautofon. 1999. aastal tehti tornis remonti, vahetati v\u00e4lja laternaruum. 2001. aastal v\u00e4hendati tule n\u00e4htavuskaugust 15 miilini. 2005. aastal v\u00f5eti kasutusele valgusdioodlatern ja tule n\u00e4htavuskauguseks arvestati 12 miili. Veel 2004. aastal oli Naissaare tuletornil \u00fchena viimastest komandant. T\u00e4naseks on saanud tuletornivahi ametist ajalugu ka sellel saarel.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

\r\n
\"Naissaare<\/a>\r\n
Naissaare tuletorn u 1930. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Naissaare<\/a>\r\n
Naissaare tuletorn u 1930. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Naissaare<\/a>\r\n
Naissaare tuletorn u 1930. Aivo Aia kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Naissaare<\/a>\r\n
Naissaare tuletorni projekt 1849. aastast.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Naissaare<\/a>\r\n
Naissaare tuletornis 1820. aastal t\u00f6\u00f6tanud p\u00f6\u00f6rleva katoptrilise valgusseadme skeem (Spafarjev 1820).<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Naissaar<\/a>\r\n
Naissaar tuletorniga Mellini 1798. aasta kaardil.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n<\/figure>\r\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Naissaare (Nargen) tuletorn asub samanimelise saare p\u00f5hjatipus Pikas\u00e4\u00e4re neemel ja on t\u00e4htis merem\u00e4rk orienteerumisel Soome lahel ja Tallinna lahe suudmealal. Juba kauges minevikus on Naissaar olnud \u00fcle Soome lahe Tal- linna poole s\u00f5itvatele laevadele merem\u00e4rgiks. Kirjalikes allikates on saare k\u00f5rget metsamassiivi esimest korda orientiiriks nimetatud 13. sajandi mere- s\u00f5idujuhises Navigatio ex Daniae per Balticum ad […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":3172,"parent":0,"template":"","format":"standard","class_list":["post-3171","tuletornide-nimekiri","type-tuletornide-nimekiri","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3171","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/tuletornide-nimekiri"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3171\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4368,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3171\/revisions\/4368"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3172"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3171"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}