{"id":3305,"date":"2023-09-22T22:35:54","date_gmt":"2023-09-22T19:35:54","guid":{"rendered":"https:\/\/www.etts.ee\/?post_type=tuletornid&p=3305"},"modified":"2026-02-11T18:52:50","modified_gmt":"2026-02-11T16:52:50","slug":"harilaiu-tuletorn","status":"publish","type":"tuletornide-nimekiri","link":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/lighthouses-list\/harilaiu-lighthouse\/","title":{"rendered":"Harilaiu tuletorn"},"content":{"rendered":"
\r\n
\"Harilaiu<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n

Tuletorn paikneb Vormsi saarest 4 km edelas asuval v\u00e4iksel lagedal Harilaiul\u00a0ja muudab ohutumaks laevaliikluse V\u00e4inamere p\u00f5hjaosas, Harilaiu (Greser<\/em>) ja<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Soolarahu (Stengrund, Stein\u0161er<\/em>) vahelisel laevateel. Tuletornil on ohtusid piiritlevad\u00a0v\u00e4rvilised tulesektorid. Lisaks moodustab ta samal laiul 178 m kaugusel asuva\u00a0tulepaagiga Est 586 sihi 330,3\u00b0, mis juhib Eeriku kivi ja Soolarahu vahelt l\u00e4bi.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Esimene m\u00e4rktuli olevat Harilaiule paigaldatud Suurem\u00f5isa paruni von Ungern-Sternbergi initsiatiivil 1849. aastal. Siiski puudus see tulepaak\u00a0veel mituk\u00fcmmend aastat hiljemgi ametlikelt merekaartidelt ja navigatsiooniteatmikest.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1871. aasta lootsiraamatus on saarel \u00e4ra m\u00e4rgitud vaid k\u00f5rtsihoone.\u00a0Autori arvates v\u00f5is tegu olla Suurem\u00f5isa paruni organiseeritud m\u00e4rktulega,\u00a0mis n\u00e4itas pimeduses mandri ja Hiiumaa vahet liiklejatele ning ankrus seisvatele\u00a0laevadele k\u00f5rtsi asukohta. Ootas ju soodsas ankrupaigas sageli mitmeid\u00a0purjelaevu soodsat tuult. Harilaid oli \u00fchtlasi mitteametlikuks transiitjaamaks Hiiumaa\u00a0ja L\u00e4\u00e4nemaa reisijatele, kes soovisid minna Peterburi, Tallinna, P\u00e4rnu ja\u00a0Riia vahet s\u00f5itvatele laevadele.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1885. aastal ehitati Harilaiu idarannale umbes 4 m k\u00f5rgune valge puumajakese\u00a0sarnane tulepaak (58\u00b0 58,2\u2019 N, 23\u00b0 05,2\u2019 E ), mille latern t\u00f6\u00f6tas algul petrooleumiga,\u00a0hiljem bensiiniga. Vahelduv valge ja punane tuli (40 korda\u00a0minutis) oli n\u00e4htav sektoris SE 23\u00b0 \u00fcle E ja N kuni NW 18\u00b0. Tuli oli merepinnast 4m k\u00f5rgusel ja n\u00e4htav 4 miili kaugusele. Tulesektori l\u00f5unapoolse\u00a0serva tekitas tuletornist 28 m kaugusel asuva bensiinihoidla sein,\u00a0mis Eeriku kivi kohal varjas tule n\u00e4htavuse.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1916. aastal oli tulepaagi n\u00e4htavuskaugus 7 miili.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1920. aastal paigaldati uus AGA atset\u00fcleenilatern.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1922. aastal oli tule iseloom: Fl W 4 s; 0,5 + 5,5 = 6 s .<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1928. aastal oli tule n\u00e4htavussektor 162\u00b0 \u00fcle S ja W\u00a0kuni 337\u00b0 .<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1934. aastal ehitati valgusseadmele \u00fcmber uus puumajake.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1937. aastal lisati roheline sektortuli:\u00a0valge 162\u00b0 \u00fcle S kuni 265\u00b0; roheline 265\u00b0 \u00fcle W kuni 314\u00b0; valge\u00a0314\u00b0 kuni 337\u00b0.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1940. aastal ehitati Harilaiule valge 12-meetrine raudbetoonist tuletorn. See\u00a0p\u00fcstitati p\u00e4evam\u00e4rgi ja tuulikuga \u00fchele sihile 329\u00b0 ning muudeti ka tulesektoreid:\u00a0valge 24\u00b0\u2013250,5\u00b0, roheline 250,5\u00b0\u2013314\u00b0, valge 314\u00b0\u2013336,5\u00b0, punane 336,5\u00b0\u2013\u00a024\u00b0. 1941. aasta s\u00f5jasuvel sai tuletorn kahuritulest\u00a0kannatada, kuid remonditi peagi.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1961. aastal oli tule k\u00f5rgus merepinnast 12 m, n\u00e4htavuskaugus olenevalt v\u00e4rvusest\u00a010\/8\/6 miili. Tule iseloom oli varasemaga v\u00f5rreldes muutunud: Iso W\/R\/G\u00a04 s; 2 + 2 = 4 s.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1979. aastaks oli tule n\u00e4htavuskaugust v\u00e4hendatud:\u00a0valge 5, punane 3 ja roheline 2 miili.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1990. aastate alguses t\u00f6\u00f6tas valgusseade EM-200 (\u042dM-200) radioaktiivsete\u00a0isotoopide generaatori toitel. Varsti p\u00e4rast generaatorite mahamonteerimist<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1993. aastal, varustati tuletorn laternaga ML-155.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

2006. aastal k\u00f5rgendati Hailaiu tuletorni 7 m v\u00f5rra terasplekist silindriga ning varustati\u00a0uue laternaruumi ja teise metallist r\u00f5duga. T\u00e4nap\u00e4eval\u00a0t\u00f6\u00f6tab latern p\u00e4ikese-tuuleenergial ja on varustatud kontrolls\u00fcsteemiga.<\/p>\r\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tuletorn paikneb Vormsi saarest 4 km edelas asuval v\u00e4iksel lagedal Harilaiul\u00a0ja muudab ohutumaks laevaliikluse V\u00e4inamere p\u00f5hjaosas, Harilaiu (Greser) ja Soolarahu (Stengrund, Stein\u0161er) vahelisel laevateel. Tuletornil on ohtusid piiritlevad\u00a0v\u00e4rvilised tulesektorid. Lisaks moodustab ta samal laiul 178 m kaugusel asuva\u00a0tulepaagiga Est 586 sihi 330,3\u00b0, mis juhib Eeriku kivi ja Soolarahu vahelt l\u00e4bi. Esimene m\u00e4rktuli olevat Harilaiule paigaldatud […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":3306,"parent":0,"template":"","format":"standard","class_list":["post-3305","tuletornide-nimekiri","type-tuletornide-nimekiri","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3305","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/tuletornide-nimekiri"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3305\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4348,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3305\/revisions\/4348"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3306"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3305"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}