{"id":335,"date":"2023-09-06T22:16:30","date_gmt":"2023-09-06T22:16:30","guid":{"rendered":"https:\/\/www.etts.ee\/?post_type=tuletornid&p=335"},"modified":"2026-02-11T18:52:50","modified_gmt":"2026-02-11T16:52:50","slug":"ristna-tuletorn","status":"publish","type":"tuletornide-nimekiri","link":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/lighthouses-list\/ristna-lighthouse\/","title":{"rendered":"Ristna tuletorn"},"content":{"rendered":"
\r\n
\"Ristna\r\n
Ristna tuletorni taastamisprojekt, 1925. Eesti Riigiarhiiv.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n

Ristna tuletorn (alumine Dagerort) on t\u00f5husalt aidanud L\u00e4\u00e4nemerel liiklevaid laevu orienteerumisel ja juhtinud laevu Hiiu madalast m\u00f6\u00f6duval laevateel. Lisaks on andnud talvel teavet rasketest j\u00e4\u00e4oludest Soome lahel.<\/p>\r\n

Et K\u00f5pu tuletorn oli tihti udu poolt varjatud, siis otsustati 1873. aastal Hiiumaale K\u00f5pu poolsaare tippu ehitada uus tuletorn. Sellel oli saare teistest k\u00f5rgetest tuletornidest K\u00f5pust ja Tahkunast erinev lisa\u00fclesanne \u2013 hoiatada j\u00e4\u00e4 liikumisest Soome lahel ja anda laevadele punase plinkiva tulega m\u00e4rku, kui Soome lahe laevateel on takistav j\u00e4\u00e4.<\/p>\r\n

Soliidsetest Gordoni-t\u00fc\u00fcpi malmtuletornidest olid katlaplekist tuletornid tunduvalt odavamad ja kiiremad paigaldada, sest monteerimist\u00f6\u00f6d oli v\u00e4hem ning raud ehitusmaterjalina soodsam. Sel p\u00f5hjusel telliti Prantsusmaalt kahest kontsentrilisest katlaplekksilindrist kokkumonteeritud 30-meetrise tule- torni osad, mis paigaldati mastt\u00f5stuki abil tormiste randadega Ristna neeme l\u00e4hedusse. Oman\u00e4oline tuletorn valmis 1874. aastal ja oli v\u00e4rvitud valgeks. Torni otsas metallist ma\u0161ikuliid meenutavas laienduses oli teenindusruum, mille kohal paiknes kupliga laternaruum, kuhu \u00fcles seatud kolmanda j\u00e4rgu dioptrilise aparaadi punane p\u00fcsituli tagas n\u00e4htavuse 13 miili kaugusele. Vajaliku k\u00fcttematerjali mahukasse teenindus-vahiruumi \u00fclesvinnamiseks paigaldati torni v\u00e4lisk\u00fcljele liikuv vintsiga t\u00f5stuk. Tuletorni juurde ehitati kohe ka vajalikud teenindushooned: elamu, kelder, saun, ait ja kaev, millest kaks esimest on t\u00e4naseni s\u00e4ilinud.<\/p>\r\n\r\n

J\u00e4rgnevatel aastatel t\u00e4iustati Ristna tuletorni mitmete kaasaegsete vahenditega. 1884. aastal seati Ristna tuletorni \u00fcles 20-puudane udukell, mis andis helistamisel tugeva k\u00f5la ja aitas meres\u00f5itjatel ka uduse ilma korral tra- jektooril p\u00fcsida. Aasta hiljem paigaldati laternaruumi optilise seadme ette kellamehhanismi ja raskusj\u00f5u toimel p\u00f6\u00f6rlevad varjutavad ekraanid, mis pandi t\u00f6\u00f6le, kui Soome lahes oli liikuv j\u00e4\u00e4. 1889. aastal valmis tuletorni l\u00e4hedusse raudplekist kuur, kuhu paigaldati Eestis esimene aurusireen. 20. sajandi alguses v\u00f5eti see ehitis uue sireenihoone valmides kasutusele sepikojana.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Erakordset vastupidavust on Ristna tuletorn ilmutanud maailmas\u00f5dades. 1917. aastal saatsid s\u00f5jalaevad torni pihta enam kui 200 pommi, kuid saksa t\u00e4psusest hoolimata tabasid t\u00f5sisemad vigastused majakat alles hilisematel pommitamistel, kui torni toetavad kontraforssid ja alumine silinderosa augulisteks lasti. Stabiilsuse tagamiseks valati 1920. aastal tuletornile betoonist s\u00e4rk \u00fcmber, mis kattis kinni torni t\u00f5mbenumbri \u2013 pilkuk\u00f6itva metallist s\u00f5restikulise konstruktsiooni. Sellegipoolest on Ristna tuletorn Eesti \u00fclej\u00e4\u00e4nud majakatest kaheksa profiilrauast kontraforsiga \u00fcsna eristuv. Sama saatus tabas ka Ristnaga sarnanevat L\u00e4tis asuvat M\u0113rsragsi malmtuletorni, mis on oma algup\u00e4rase v\u00e4limuse minetanud.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

T\u00e4naseni on k\u00f5rvalhoonetest s\u00e4ilinud 19. sajandi teisel poolel ehitatud elamu, kelder ja petrooleumiait, 20. sajandi esimesel poolel lisandunud ait, saun, petrooleumiait ja sajandi teisel poolel generaatorihoone ning elamu. T\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib 20. sajandi alguses rajatud sireenihoone, mis on \u00fcks v\u00e4hestest Eesti tuletornide juures s\u00e4ilinud sireenihoonetest. Terviklikult s\u00e4ilinud kompleks on kultuurim\u00e4lestisena riikliku kaitse all.\u00a0<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

\r\n
\"Ristna\r\n
Ristna tuletorni asendiplaan 1911. aastal. Eesti Riigiarhiiv.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Ristna\r\n
Ristna tuletorn u 1910. aastal. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Ristna\r\n
Ristna tuletorn peale betooniga tugevdamist, foto u 1930. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Ristna\r\n
Ristna tuletorni sireenihoone. Lembit Sepp, 1980.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Ristna\r\n
Ristna raadiomajakas. Lembit Sepp, 1980.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Ristna\r\n
Ristna tuletorni meeskond ja remondimehed 1930. aastatel. Eesti Meremuuseumi kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Ristna\r\n
Ristna tuletorn, petrooleumiait ja elamu. Jaan Vali, 1990. aastad.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"19.\r\n
19. sajandi l\u00f5pus ehitatud Ristna tule- torni \u00fclevaataja elamu. Lembit Sepp, 1980.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n<\/figure>\r\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ristna tuletorn (alumine Dagerort) on t\u00f5husalt aidanud L\u00e4\u00e4nemerel liiklevaid laevu orienteerumisel ja juhtinud laevu Hiiu madalast m\u00f6\u00f6duval laevateel. Lisaks on andnud talvel teavet rasketest j\u00e4\u00e4oludest Soome lahel.<\/p>\n","protected":false},"featured_media":3943,"parent":0,"template":"","format":"standard","class_list":["post-335","tuletornide-nimekiri","type-tuletornide-nimekiri","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/335","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/tuletornide-nimekiri"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/335\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4380,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/335\/revisions\/4380"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3943"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=335"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}