{"id":3572,"date":"2023-09-23T22:33:40","date_gmt":"2023-09-23T19:33:40","guid":{"rendered":"https:\/\/www.etts.ee\/?post_type=tuletornide-nimekiri&p=3572"},"modified":"2026-02-11T18:52:50","modified_gmt":"2026-02-11T16:52:50","slug":"soru-sihi-ulemine-tuletorn","status":"publish","type":"tuletornide-nimekiri","link":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/lighthouses-list\/soru-upper-lighhouse\/","title":{"rendered":"S\u00f5ru sihi \u00fclemine tuletorn"},"content":{"rendered":"
\r\n

S\u00f5ru (S\u00f5rro) sihi 310,6\u00b0 tuletornid asuvad Hiiumaa edelarannikul Tohvri neeme\u00a0l\u00e4hedal teineteisest 487 m kaugusel. Siht aitab l\u00e4bida madala Soela v\u00e4ina kitsast\u00a0laevateed Hiiu v\u00e4inast Emmaste sihini.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Kanali rajamist alustati 1906. aastal ja l\u00f5petati Esimese maailmas\u00f5ja ajal. Esimesed ajutised puidust sihttuled V\u00e4inamerest S\u00f5ru sadamani kulgeva\u00a0laevatee t\u00e4histamiseks rajas Hiiumaa Aurulaeva \u00dchisus 1913. aastal. P\u00fcsitule\u00a0k\u00f5rgus merepinnast oli alumisel sihttulel 5 m ja \u00fclemisel 8 m. Laternad s\u00fc\u00fcdati\u00a0\u00fchisuse aurulaeva saabumisel. Sihttuled t\u00f6\u00f6tasid\u00a0ka Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Sihtpaagid varustati uuesti laternatega 1924. aastal. 1925. aastal asus alumine\u00a07-meetrine v\u00e4rvimata puits\u00f5restik-tulepaak Tohvri k\u00fcla l\u00f5unak\u00fcljel (58\u00b0 42,2\u2019 N,\u00a022\u00b0 29,6\u2019 E). Tulepaagi 20\u00b0 sektoriga tuli oli merepinnast 10 m k\u00f5rgusel, n\u00e4htavuskaugus\u00a010 miili ja tule iseloom: Fl W 1 s; 0,2 + 0,8 = 1 s. \u00dclemine 12-meetrine\u00a0v\u00e4rvimata puits\u00f5restik-tulepaak paiknes alumisest 469 m kaugusel sihis 312,5\u00b0.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Tulepaagi 20\u00b0 sektoriga tuli asus merepinnast 16 m k\u00f5rgusel, n\u00e4htavuskaugus\u00a0oli 10 miili ja tule iseloom Oc W 2 s; 2 + 2 = 4 s. 1932. aastal sai\u00a0\u00fclemine tulepaak sektorid: valge 297,5\u00b0\u20133\u00b0, punane 3\u00b0\u201344\u00b0, valge 44\u00b0\u201374,5\u00b0,\u00a0punane 74,5\u00b0\u2013171\u00b0.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Raudbetoonist 11-meetrine valget v\u00e4rvi alumine ja 16-meetrine halli v\u00e4rvi \u00fclemine\u00a0t\u00fc\u00fcptuletorn ehitati 1934. aastal. Laternaruumidesse paigaldati atset\u00fcleeni\u00a0toitel automaatseadmed, mille tule iseloom j\u00e4i varasematega samaks. Tule k\u00f5rgus merepinnast oli alumisel\u00a0tuletornil 13 m, \u00fclemisel 19 m. N\u00e4htavuskaugus oli alumisel tuletornil 12 miili, \u00fclemisel\u00a010 miili. Alumise tuletorni tuli oli sektoris 278\u00b0 \u2013304\u00b0 n\u00f5rk, 304\u00b0\u2013321\u00b0 tugev\u00a0ja 321\u00b0\u2013325\u00b0 n\u00f5rk. \u00dclemine tuletorn varustati tulesektoritega, mis on sarnased\u00a0t\u00e4nap\u00e4evastega.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1941. aasta s\u00f5jategevuse k\u00e4igus sai S\u00f5ru \u00fclemine tuletorn kahurim\u00fcrskudest\u00a0kannatada, kuid remonditi juba 1942. aastal.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1950. aastaks olid m\u00f5lemad tuletornid v\u00e4rvitud alt valgeks, \u00fclevalt punaseks.\u00a0Tule iseloom oli j\u00e4\u00e4nud m\u00f5lemal samaks. 1961. aastal oli alumise\u00a0sihttule n\u00e4htavuskaugus 10 miili, \u00fclemisel valge 10 miili, punane 8 miili, roheline<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

6 miili. 1983. aastaks oli \u00fclemise tule n\u00e4htavuskaugust v\u00e4hendatud\u00a0vastavalt tule v\u00e4rvusele 7\/4\/2 miilini.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1980. aastatel olid tuletornid \u00fcle viidud primaarpatareidelt saadavale elektritoitele,<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1990. aastate teisel poolel \u00fchendatud \u00fcldisesse vooluv\u00f5rku. S\u00f5ru alumises\u00a0tuletornis t\u00f6\u00f6tas valgusseade EMS-210 (\u042dMC\u2013210), \u00fclemises L-200 (\u041b\u2013200).<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

T\u00e4naseks on m\u00f5lema sihttuletorni valgustid moderniseeritud. Praegused n\u00e4htavuskaugused\u00a0kehtivad 2005. aastast.<\/p>\r\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

S\u00f5ru (S\u00f5rro) sihi 310,6\u00b0 tuletornid asuvad Hiiumaa edelarannikul Tohvri neeme\u00a0l\u00e4hedal teineteisest 487 m kaugusel. Siht aitab l\u00e4bida madala Soela v\u00e4ina kitsast\u00a0laevateed Hiiu v\u00e4inast Emmaste sihini. Kanali rajamist alustati 1906. aastal ja l\u00f5petati Esimese maailmas\u00f5ja ajal. Esimesed ajutised puidust sihttuled V\u00e4inamerest S\u00f5ru sadamani kulgeva\u00a0laevatee t\u00e4histamiseks rajas Hiiumaa Aurulaeva \u00dchisus 1913. aastal. P\u00fcsitule\u00a0k\u00f5rgus merepinnast oli alumisel sihttulel […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":3573,"parent":0,"template":"","format":"standard","class_list":["post-3572","tuletornide-nimekiri","type-tuletornide-nimekiri","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3572","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/tuletornide-nimekiri"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3572\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4389,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3572\/revisions\/4389"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3573"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3572"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}