{"id":3576,"date":"2023-09-23T22:39:47","date_gmt":"2023-09-23T19:39:47","guid":{"rendered":"https:\/\/www.etts.ee\/?post_type=tuletornide-nimekiri&#038;p=3576"},"modified":"2026-02-11T18:52:50","modified_gmt":"2026-02-11T16:52:50","slug":"virtsu-tuletorn","status":"publish","type":"tuletornide-nimekiri","link":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/lighthouses-list\/virtsu-lighthouse\/","title":{"rendered":"Virtsu tuletorn"},"content":{"rendered":"<div class=\"translation-block\">\r\n<figure class=\"wp-block-image alignright size-full\"><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"300\" height=\"466\" class=\"wp-image-4079\" src=\"https:\/\/www.etts.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/09\/Virtsu_tuletorn_1932.jpg\" alt=\"\" title=\"\" srcset=\"https:\/\/www.etts.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/09\/Virtsu_tuletorn_1932.jpg 300w, https:\/\/www.etts.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/09\/Virtsu_tuletorn_1932-193x300.jpg 193w\" sizes=\"(max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n<p>Tuletorn asub Suure v\u00e4ina laevatee \u00e4\u00e4res, aitab orienteeruda ja Viire kurgu\u00a0laevatee l\u00e4bimist ohutumaks muuta.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n<p>Virtsu (<em>Werder<\/em>) tuletorni ehitamise vajadust p\u00f5hjendati esmakordselt Krimmi\u00a0s\u00f5ja j\u00e4rgses L\u00e4\u00e4nemere laevas\u00f5iduteede ja tuletornide olukorra \u00fclevaatuse\u00a0aktis 1856. aastal.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n<p>1863. aastal telliti Inglismaalt firma\u00a0<em>Porter &amp; Co\u00a0<\/em>malmtuletorn ja firma\u00a0<em>Chance\u00a0<\/em><em>Brothers &amp; Co\u00a0<\/em>III j\u00e4rgu p\u00fcsitulega dioptriline aparaat . Samal aastal hakati ehitama ka tuletorni vundamenti ja teenindushooneid.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n<p>1865. aastal oli 28 m k\u00f5rgune pruuni kere ja rohelise kupliga torn p\u00fcsti ja\u00a0hakkas t\u00f6\u00f6le 1866. aastal. Merepinnast 29 m k\u00f5rgusel asuva tule n\u00e4htavuskaugus\u00a0oli 11 miili. Tuli oli jagatud sektoriteks: valge SE 16\u00b0 \u00fcle S kuni SW 18\u00b0, punane\u00a0SW 18\u00b0 \u00fcle W kuni NW 42\u00b0. Valge sektor piiritles laevateed Viire kurgus, punane\u00a0tuli m\u00e4rgistas Viire kurgu l\u00e4\u00e4nepoolset serva ja ankrupaika. Tollal s\u00f5ideti ohtlikus V\u00e4inameres p\u00e4eva ajal ning Viire kurku j\u00e4\u00e4di ankrusse p\u00e4evavalgust ja\u00a0soodsat tuult ootama . Tuletorni juurde olid ehitatud \u00fclevaataja\u00a0elamu, saun ja kaev .<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n<p>1881. aastal, p\u00e4rast Viirelaiu\u00a0tuletorni valmimist muudeti Virtsu tuletorni valgussektoreid. 1882. aastal t\u00e4iendati\u00a0kompleksi kivist petrooleumiaidaga. 1900. aastal oli valgustiks p\u00fcsitulega II\u00a0j\u00e4rgu dioptriline aparaat. Punane tulesektor oli \u00e4ra kaotatud ja valget muudetud:\u00a0SE 16\u00b0 \u00fcle S ja W kuni NW 42\u00b0. Tuletorn oli v\u00e4rvitud punaseks. Meeskonnal\u00a0oli telefoni\u00fchendus Virtsu sadama telegraafijaamaga .<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n<p>1914. aastaks oli tule n\u00e4htavust suurendatud 16 miilini.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n<p>Tuletorn \u00f5hiti Esimese maailmas\u00f5ja k\u00e4igus 1917. aastal Vene armee poolt. T\u00f5en\u00e4oliselt\u00a0h\u00e4visid ka puidust teenindushooned.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n<p>1920. aastaks oli p\u00fcstitatud ajutine tuletorn, millel oli uus Rootsi AGA firma atset\u00fcleeni\u00a0automaatvalgusti. Tule iseloom: Fl W 4 s; 0,4 + 3,6\u00a0= 4 s.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n<p>1924. aastal ehitati insener Erich Landeseni juhtimisel uus raudbetoonist 18 m\u00a0k\u00f5rgune ja 2,5 m l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga tuletorn, mille alumine pool oli v\u00e4rvitud valgeks\u00a0ja \u00fclemine punaseks. Tuletorni rauast tuleruumi paigaldati\u00a0atset\u00fcleeni automaatvalgusti, mis t\u00f6\u00f6tas eelneva ajutise tuletorniga sama\u00a0tuleiseloomuga. Tule sektor oli 344\u00b0 \u00fcle N, E ja S kuni 184\u00b0. Viimane tulesektor\u00a0oli kasutusel kuni 20. sajandi l\u00f5puni. Uued tuletornivahi eluruumid\u00a0ehitati kilomeetri kaugusel asuvasse Virtsu sadamasse, \u00fche katuse alla reisijate\u00a0ooteruumiga.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n<p>1944. aastal h\u00e4vitasid raudbetoonist tuletorni Saksa v\u00e4ed. 1945. aastal rajati\u00a0ajutiselt valge kivihoone katusele neljatahuline puidust t\u00fcvip\u00fcramiid, mille tipus\u00a0asuv latern oli maapinnast 8 m k\u00f5rgusel. Automaatne atset\u00fcleenilatern oli\u00a0merepinnast 11 m k\u00f5rgusel, tule n\u00e4htavuskaugusega 11 miili. Tule iseloom ja\u00a0valgussektor olid s\u00f5jaeelsega samad.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n<p>1951. aastal ehitati Virtsu t\u00fc\u00fcpprojekti j\u00e4rgi uus neljatahuline t\u00fcvip\u00fcramiidi kujuline\u00a018 m k\u00f5rgune kivikbetoonist t\u00fc\u00fcptuletorn, mille tipus asuv latern t\u00f6\u00f6tas\u00a0atset\u00fcleeni energial. 19 m k\u00f5rgusel merepinnast asuva tule n\u00e4htavuskaugus\u00a0oli 12 miili. Tule iseloom ja valgussektor olid j\u00e4\u00e4nud endiseks. 1971. aastaks oli\u00a0tuletorni paigaldatud uus latern. Tule iseloom oli muutunud: Fl W 5 s; 1,5 + 3,5 =\u00a05 s ja see on j\u00e4\u00e4nud kasutusele t\u00e4nap\u00e4evani. Tuletorn oli viidud elektrivalgusele\u00a0ja \u00fcldise elektriv\u00f5rgu toitele, endine automaatne atset\u00fcleenilatern j\u00e4i reservi.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval on tuletornis kaasajastatud valgusseadmed ning firma Sabik latern\u00a0NL-300.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n<p>Varasematest teenindushoonetest on s\u00e4ilinud vaid varemetes maakivist petrooleumiait,<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n<p>kelder ja m\u00f5nede teenindushoonete vundamendid. Tuletorni juuresasus aastatel 1895\u20131917 p\u00e4\u00e4stejaam.<\/p>\r\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tuletorn asub Suure v\u00e4ina laevatee \u00e4\u00e4res, aitab orienteeruda ja Viire kurgu\u00a0laevatee l\u00e4bimist ohutumaks muuta. Virtsu (Werder) tuletorni ehitamise vajadust p\u00f5hjendati esmakordselt Krimmi\u00a0s\u00f5ja j\u00e4rgses L\u00e4\u00e4nemere laevas\u00f5iduteede ja tuletornide olukorra \u00fclevaatuse\u00a0aktis 1856. aastal. 1863. aastal telliti Inglismaalt firma\u00a0Porter &amp; Co\u00a0malmtuletorn ja firma\u00a0Chance\u00a0Brothers &amp; Co\u00a0III j\u00e4rgu p\u00fcsitulega dioptriline aparaat . Samal aastal hakati ehitama ka tuletorni vundamenti ja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":3577,"parent":0,"template":"","format":"standard","class_list":["post-3576","tuletornide-nimekiri","type-tuletornide-nimekiri","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3576","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/tuletornide-nimekiri"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3576\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4406,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3576\/revisions\/4406"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3577"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3576"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}