{"id":3584,"date":"2023-09-23T22:56:08","date_gmt":"2023-09-23T19:56:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.etts.ee\/?post_type=tuletornide-nimekiri&p=3584"},"modified":"2026-02-11T18:52:50","modified_gmt":"2026-02-11T16:52:50","slug":"kihnu-tuletorn","status":"publish","type":"tuletornide-nimekiri","link":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/lighthouses-list\/kihnu-lighthouse\/","title":{"rendered":"Kihnu tuletorn"},"content":{"rendered":"
\r\n

Kihnu tuletorn on valmistatud Inglismaal ja kohapeal kokku monteeritud 1864. aastal.Torni k\u00f5rgus merepinnast on 29 meetrit,\u00a0 jalamilt 28 meetrit. 1882. a hakati valgustamisel kasutama petrooliumi ja ehitati petrooliumiait. Alates 1996. aastast t\u00f6\u00f6tab tuletorn automatiseeritult, enne seda oil t\u00f6\u00f6l majakavaht.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

\"Kihnu\r\n
Kihnu tuletorn umbes 1935. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n

Kihnu saare l\u00f5unatipus Pitk\u00e4n\u00e4 neemel asub valge puak. Puak \u2013 just nii kutsuvad kihnlased tuletorni. Hoolimata esmapilgul alav\u00e4\u00e4rsena tunduvast nimetusest on sihvakas majakas m\u00e4nginud olulist rolli kihnlaste elus. Kasv\u00f5i sellep\u00e4rast, et saare hoonetest hoidis just Kihnu tuletorn pidevat \u00fchendust v\u00e4lisilmaga, kuni 1898.aastal m\u00f6\u00f6da merep\u00f5hja Kihnu toodud telefoni- kaabliga mandriga p\u00fcsikontakt loodi.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Kihnu tuletorni ehitamise vajadust arutasid Tsaari-Venemaa Mereminis- teerium ning Riia ja P\u00e4rnu kaupmehed 1833. aastal. T\u00f5deti, et V\u00e4inameres on vaja Hari kurgu ja Suure v\u00e4ina laevas\u00f5idutee t\u00e4histamiseks tuletorne. Neid n\u00f5uti Viirelaiule, Virtsu ja Kihnu. Ehitamine j\u00e4i aga \u00e4ra, sest kaupmehed seda ei finantseerinud ja ministeeriumil puudusid vahendid.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Probleem j\u00e4i p\u00fcsima kuni tehnoloogia areng ulatas oma abistava k\u00e4e. Inglismaal Porter & Co tehases valmistati malmist tuletornide detaile, mida oli v\u00f5imalik siia tellida ja kohapeal monteerida. See oli kivist tuletorni p\u00fcstita- misega v\u00f5rreldes kiirem ja soodsam meetod. Nii tellitigi 1863. aastal v\u00e4lis- maalt korraga kolm uuel Gordoni s\u00fcsteemil p\u00f5hinevat malmist kerega tule- torni Vormsi, Virtsu ja Kihnu. Kusjuures kaks viimast olid identse projektiga, ainsaks erinevuseks v\u00e4rvus. Kihnu tuletorn oli valge ja Virtsus asuv plii- menninguga punaseks v\u00e4rvitud. Praeguseks on kahest tornist s\u00e4ilinud vaid Kihnu oma, Virtsu tuletorn h\u00e4vis 1917. aastal. Inglismaalt telliti ka III kategooria Fresneli tuleaparaadid firmast Chance Brothers & Co. Kihnu tuletorn hakkas t\u00f6\u00f6le 1865. aastal tule n\u00e4htavuskaugusega 11 miili.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Kihnu tuletorn on s\u00e4ilitanud oma algup\u00e4rasuse, moderniseeritud on vaid valgusseadmed. Teenindushoonetest on s\u00e4ilinud petrooleumiait, kelder, kaevumaja ja tall 19. sajandist ning elamu, generaatorihoone ja saun 20. sajandi teisest poolest. Tuletorni juures asunud p\u00e4\u00e4stejaama n\u00e4eme aga veel ainult arhiivifotodel.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

\r\n
\"Kihnu\r\n
Kihnu tuletornikompleks u 1930. Eesti Riigiarhiiv.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Kihnu\r\n
Kihnu tuletornivahi elamu joonis 1927.a. Eesti Riigiarhiiv.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Kihnu\r\n
Kihnu tuletorn ja p\u00e4\u00e4stejaam u 1910. Aivo Aia kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Kihnu\r\n
Kihnu tuletorn koos petrooleumiaidaga umbes 1920. aastal. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n<\/figure>\r\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kihnu tuletorn on valmistatud Inglismaal ja kohapeal kokku monteeritud 1864. aastal.Torni k\u00f5rgus merepinnast on 29 meetrit,\u00a0 jalamilt 28 meetrit. 1882. a hakati valgustamisel kasutama petrooliumi ja ehitati petrooliumiait. Alates 1996. aastast t\u00f6\u00f6tab tuletorn automatiseeritult, enne seda oil t\u00f6\u00f6l majakavaht. Kihnu saare l\u00f5unatipus Pitk\u00e4n\u00e4 neemel asub valge puak. Puak \u2013 just nii kutsuvad kihnlased tuletorni. Hoolimata […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":3585,"parent":0,"template":"","format":"standard","class_list":["post-3584","tuletornide-nimekiri","type-tuletornide-nimekiri","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3584","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/tuletornide-nimekiri"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3584\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4356,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3584\/revisions\/4356"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3585"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3584"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}