{"id":3610,"date":"2023-09-23T23:09:46","date_gmt":"2023-09-23T20:09:46","guid":{"rendered":"https:\/\/www.etts.ee\/?post_type=tuletornide-nimekiri&p=3610"},"modified":"2026-02-11T18:52:50","modified_gmt":"2026-02-11T16:52:50","slug":"vilsandi-tuletorn","status":"publish","type":"tuletornide-nimekiri","link":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/lighthouses-list\/vilsandi-lighthouse\/","title":{"rendered":"Vilsandi tuletorn"},"content":{"rendered":"
\r\n
\"Vilsandi\r\n
Vilsandi tuletorn koos p\u00e4\u00e4stejaama paadikuuri jt kompleksi kuuluvate hoonetega 1910.aasta paiku. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n

P\u00e4rast P\u00f5hjas\u00f5da soovis tsaariv\u00f5im seoses vajadusega uusi alasid paremini kindlustada ja s\u00f5jalaevastiku v\u00e4lja\u00f5ppe akvatooriumi laiendada ehitada Eesti rannikule rea uusi tuletorne. Laienenud h\u00fcdrograafilise teenistuse tarbeks korraldati 19. sajandi algul \u00fcmber ka tuletornide v\u00f5rgu juhtimine. Saaremaa hakkas Riia asemel kuuluma Tallinna sadama parandamise ekspeditsioonile. Uute tuletornide ehitusk\u00fcsimused lahendati l\u00e4bi Admiraliteedi Departemangu. Senine korraldus, kus tuletornide korrashoid oli aadlikest rannavanemate \u00fclesandeks muudeti ja nende \u00f5igused ning kohustused l\u00e4ksid \u00fcle riigile.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1803. aastal andis Vene Admiraliteedi Departemang korralduse ehitada Saaremaa l\u00e4\u00e4nerannikule Loonalaiule tuletorn. Praktilistel kaalutlustel (t\u00fchi ja inimasustuseta Loonalaid oli tuletorni jaoks ka ebasobiva geoloogilise pinnasega) ehitati tuletorn (valmis1809. aastal) siiski Vilsandi saarele. Inimasustus Vilsandi saarel piirdus tollal nelja talumajapidamise ja \u00fcheksa kalurih\u00fctiga. Suur-Vilsandi saare kasuks r\u00e4\u00e4kis ka asjaolu, et 1787. aastal oli asutatud Vilsandile piirivalve kordon, just tuletorni asukohaks valitud paiga l\u00e4hikonda. Esimene tuletorn valmis 1809. aasta septembris. J\u00e4rgmisel aastal alustati sellest 150 m p\u00f5hja pool teise majakatorni ehitamist (selliste kaksik- tornide \u00fclesanne oli eristada k\u00f5ige ohtlikumaid madalikke ja toimida liitsihina t\u00e4pse koham\u00e4\u00e4rangu fikseerimiseks). See torn aga varises halva ehituskvaliteedi t\u00f5ttu, surma sai 12 meest. Samale kohale ehitati puidust torn (lammutati 1840. aastal). Vilsandi kaksiktuletorni \u00fclesandeks oli aidata eristada Vilsandi tuletorni K\u00f5pu ja S\u00f5rve tuletornidest ja m\u00e4\u00e4rata laeva kaugust l\u00e4\u00e4nes paiknevast Uuskuiva madalast.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

\"Vilsandi\r\n
Vilsandi tuletorn ja vahtkonna elamu, \u00fclevaataja elamu ja saunamaja 1920. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n

Seoses n\u00f5guspeeglitega v\u00f5imendatud plinktule kasutuselev\u00f5tuga ehitati algne murdpaest torn 1817. aastal 110 jala k\u00f5rguseni, mida t\u00f5endab teine karniis seitsmenda korruse lae kohal. Seda kinnitab ka 1820. aastal valminud Kroonlinna ja Tallinna sadama parandamise ekspeditsioonide juhi kapten- leitnant Leonti Spafarjevi koostatud merekaart, kus esmakordselt on m\u00e4rgitud ka tuletornide k\u00f5rgus ja kuju.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

\"Vilsandi\r\n
Vilsandi tuletorn ja p\u00e4\u00e4stejaama paadikuur 1930.aastatel. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n

Selleks ajaks oli tihenenud ka asustus Vilsandil. Et saarel paiknesid nelja m\u00f5isa (Karala, L\u00fcmanda, Loona ja Pajum\u00f5isa) ning Kihelkonna kirikum\u00f5isa heinamaad, siis t\u00e4hendas heinamaade vahtide perede alaline kohaolek ka m\u00f5isale paremaid kalastusv\u00f5imalusi ning v\u00e4\u00e4rtuslikuma meresaagi kogumist, eriti laevahukkude j\u00e4rel. 1837. aastal ehitati saarele ka uus piirivalvekordon, mille m\u00fc\u00fcrid t\u00e4histavad nn Venede k\u00fcla asukohta. P\u00e4rast Krimmi s\u00f5da, kui Venemaal tehti karmid j\u00e4reldused merenduse mahaj\u00e4\u00e4musest, hakati ka tule- torne moderniseerima. Vilsandi tuletorn ehitati koos laternaruumiga veel 21 jalga k\u00f5rgemaks, remondit\u00f6\u00f6d l\u00f5ppesid 1870. aastal. Samal ajal l\u00f5ppes ka majakate mehitamine s\u00f5jav\u00e4elastega ja uueks tuletorni \u00fclevaatajaks m\u00e4\u00e4rati Tolbuhhini tuletornist \u00fcle toodud Mihhail Sidorov (1835-1906), kes korraldas valveteenistust juba palgatud meestega.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Algusaastate tuletorni meeskond, mis koosnes \u00fclevaatajast, kes sai 300 rubla aastas ja viiest teenistuses olevast mehest, kelle hulgas oli \u00fcks allohvitser ja \u00fcks tentsik, elas algul ilmselt Hoidja talus, hiljem tuletorni juurde ehitatud \u00fclevaataja majas ja kasarmus. 1910. aastal sai Vilsandi tuletornikompleksist Vilsandi linnukaitseala keskus. Tuletorni \u00fclevaataja Artur Toom (kutsuti ka Linnukuningaks) kulutas suure osa oma energiast lindude kaitseala loomisele ja arendamisele. Vilsandi linnukaitseala oli esimene Venemaal, sellest sai alguse Vilsandi rahvuspark.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1925. aastal paiknes tuletorni maa-alal 12 ehitist ja rajatist: tuletorn; p\u00e4\u00e4ste- jaama paadikuur (1874); \u00fclevaataja elamu; teenijate elamu, nimetatud ka kasarmuks; petrooliait; kelder (1893); saun (1874); ait; loomalaut; puukuur ja kaev; mast tuule kiiruse ja suuna m\u00f5\u00f5tmiseks.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1937. aastal ehitati juurde veel turistide kodu, mis oma arhitektuurse lahendusega sulandus valutult tsaariaegsesse ansamblisse. 1973.aastal see lammutati.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

N\u00f5ukogude aeg lisas piirivalve vaatlustorni, generaatorihoone ja veel \u00fche elumaja personali tarbeks. Samuti piirati kogu territoorium k\u00f5rge okas- traataiaga. T\u00e4nap\u00e4eval kuulub enamik kompleksi kuuluvatest hoonetest erinevatele omanikele (majakas Veeteede Ametile, \u00fclevaataja elamu ja kivist laut Eesti Meteoroloogia- ja H\u00fcdroloogiainstituudile, \u00fclej\u00e4\u00e4nud hooned on eraomanduses). 2004. aastal v\u00f5eti Vilsandi tuletornikompleks kaitse alla riikliku kultuurim\u00e4lestisena.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

\r\n
\"Legendaarne\r\n
Legendaarne Vilsandi tuletorni \u00fclevaataja linnukuningaks kutsutud Artur Toom t\u00fctar Maimuga. Heino Vilipere kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Vaade\r\n
Vaade Vilsandi tuletornist \u00fclevaataja elamule, keldrile ja saunale. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Vilsandi\r\n
Vilsandi tuletorn, esiplaanil meteoroloogilised seadmed. 1940. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Vilsandi\r\n
Vilsandi tuletorni asendiplaan 1923.aastast. Eesti Riigiarhiiv.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Vilsandi\r\n
Vilsandi tuletorni krundi plaan. 1920.aastad. Eesti Riigiarhiiv.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n<\/figure>\r\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00e4rast P\u00f5hjas\u00f5da soovis tsaariv\u00f5im seoses vajadusega uusi alasid paremini kindlustada ja s\u00f5jalaevastiku v\u00e4lja\u00f5ppe akvatooriumi laiendada ehitada Eesti rannikule rea uusi tuletorne. Laienenud h\u00fcdrograafilise teenistuse tarbeks korraldati 19. sajandi algul \u00fcmber ka tuletornide v\u00f5rgu juhtimine. Saaremaa hakkas Riia asemel kuuluma Tallinna sadama parandamise ekspeditsioonile. Uute tuletornide ehitusk\u00fcsimused lahendati l\u00e4bi Admiraliteedi Departemangu. Senine korraldus, kus tuletornide korrashoid […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":3611,"parent":0,"template":"","format":"standard","class_list":["post-3610","tuletornide-nimekiri","type-tuletornide-nimekiri","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3610","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/tuletornide-nimekiri"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3610\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4405,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3610\/revisions\/4405"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3611"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3610"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}