{"id":3640,"date":"2023-09-23T23:36:05","date_gmt":"2023-09-23T20:36:05","guid":{"rendered":"https:\/\/www.etts.ee\/?post_type=tuletornide-nimekiri&p=3640"},"modified":"2026-02-11T18:52:50","modified_gmt":"2026-02-11T16:52:50","slug":"sorve-tuletorn","status":"publish","type":"tuletornide-nimekiri","link":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/lighthouses-list\/sorve-lighthouse\/","title":{"rendered":"S\u00f5rve tuletorn"},"content":{"rendered":"
\r\n
\"S\u00f5rve\r\n
S\u00f5rve tuletorn ja p\u00e4\u00e4stejaam 20. sajandi algusk\u00fcmnendi postkaardil. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n

Tuletorn asub Saaremaal S\u00f5rve (Zerel, Sworbe, Swalferort) poolsaare l\u00f5unaotsal ning on \u00fcks t\u00e4htsamaid Eesti l\u00e4\u00e4nerannikul, aidates laevadel orienteeruda madalatega \u00fcmbritsetud Kura kurgu l\u00e4bimisel.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Juba 1645.a juhtisid Riia vahet s\u00f5itvad Madalmaade laevnikud Liivimaa kindralkuberneri Gabriel Oxenstierna t\u00e4helepanu S\u00f5rve s\u00e4\u00e4rele tuletorni ehitamise vajadusele. 1646.a s\u00fcgisel alustati Hollandi kindlustusteinseneri Johann Rodenburgi juhtimisel S\u00f5rve s\u00e4\u00e4re tipus asuvale laiule tuletorni ehitamist. Tuletorn kujutas endast puidust pukki, \u00fcle mille t\u00f5steti liitploki abiga vinnapalki. Selle l\u00fchemas otsas oli vasturaskus, pikemas otsas aga metallist korv tulega. Samal s\u00fcgisel v\u00f5eti tuletorn koost lahti ja paigaldati \u00fcmber s\u00e4\u00e4re tippu k\u00f5rgemale kohale, kuna meri ujutas laiu sageli \u00fcle.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

S\u00f5rve s\u00e4\u00e4re ja Ruhnu saare tuletornide inspektoriks m\u00e4\u00e4rati Riia kodanikust endine kaupmees Heinrich Stegeling. 1649.a suvel s\u00f5lmiti Kammer- kolleegiumi ja Stegelingi vahel leping, mis s\u00e4testas inspektori \u00f5igused ja kohustused. Lepingu j\u00e4rgi pidi ta tuletornid varustama kivis\u00f6e ja k\u00fctte- puudega, hoidma korras vajalikud t\u00f6\u00f6riistad ja seadmed. Tuletornis pidi tuli s\u00fc\u00fcdatama enne pimeduse saabumist ja hoida t\u00f6\u00f6s kuni valgeks minekuni. Inspektor vastutas selle eest, et \u00fckski laev ei sattuks \u00f5nnetusse tema v\u00f5i tema inimeste hooletuse l\u00e4bi. Tuletornide t\u00f6\u00f6 korraldamiseks sai Stegeling Riia litsentsiinspektori k\u00e4est aastas 2500 riigitaalrit.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

\"S\u00f5rve\r\n
S\u00f5rve tuletorn u 1930. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n

1650.a asendati algne puidust tuletorn Heinrich Stegelingi kavandatud kiviehitisega. See oli umbes 30 jala k\u00f5rgune ja kolmes\u00fcllase l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga ning ruudukujulise p\u00f5hiplaaniga. 1663. a t\u00f5steti Heinrich Stegeling oma tegevuse eest aadliseisusesse ja aasta hiljem hankis ta endale Karl XI kuningliku kirjaga privileegid, millega talle omistati Torgu m\u00f5is.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1737.a S\u00f5rve tuletorn riigistati. Balti mere laevastikust eraldati laev, mis hakkas tuletorne varustama puude ja kivis\u00f6ega. Tuletornide \u00fclevaatajateks hakati m\u00e4\u00e4rama t\u00fc\u00fcrimeestest merev\u00e4eohvitsere ja nende abistajaiks madruseid. Vana neljatahulist kivist tuletorni rekonstrueeriti 1770, tule k\u00f5rguseks merepinnast sai 50 jalga (u 15 m).<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1807.a ehitati tuletorn 110 jala (u 34 m) k\u00f5rguseks ja tule k\u00f5rguseks mere- pinnast sai 114,5 jalga (u 35 m), n\u00e4htavuskauguseks 17 miili. Tippu paigaldati laternaruum horisondile suunatud katoptriliste valgustitega. Teine latern oli 50 jala k\u00f5rgusel ja n\u00e4itas valgust Kura kurgu laevatee suunas. Kahe tule j\u00e4rgi oli v\u00f5imalik hinnata kaugust rannast ja hoiduda S\u00f5rve poolsaare \u00fcmbruse madalate eest.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1863.a viidi valgusseadmed \u00fcmber ajutisse puittuletorni, rekonstrueeriti vana tuletorn ning ennistati seej\u00e4rel vanad valgusseadmed. Lisaks olemasolevale saunale ja aidale ehitati kahekorruseline kivist elamu. 1860.a rajati tuletorni juurde ka p\u00e4\u00e4stejaam. 1882.a viidi tuletorn \u00fcle petrooleumivalgusele.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1891.a paigaldati 37 m k\u00f5rguse tuletorni uude laternaruumi I j\u00e4rgu p\u00f6\u00f6rlev dioptriline valgusti, mille tule k\u00f5rgus oli merepinnast 36 m ja n\u00e4htavuskaugus 13 miili. Laternaruumis oli 5-tahiline petrooleumilamp. 1914. a oli tule n\u00e4htavuskaugus t\u00f5usnud 17 miilini.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

\"S\u00f5rve\r\n
S\u00f5rve tuletorn 2002. aastal. Jaan Vali foto.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n

1917.a p\u00f5les S\u00f5rve tuletorn Esimese maailmas\u00f5ja k\u00e4igus seest t\u00fchjaks. Ka seinad said suut\u00fckitulest kannatada ning purustati tellistest p\u00e4\u00e4stejaama hoone. 1920.aastate algul taastati tuletorn endises k\u00f5rguses ja ehitati uus puidust p\u00e4\u00e4stejaama paadikuur. Atset\u00fcleenilatern saadi Rootsist firmast AGA. 1936.a oli tule n\u00e4htavuskaugus 16 miili. 1930.a anti S\u00f5rve tuletorn koos 14 t\u00e4htsama tuletorni ja 6 udusireeniga Eesti Vabariigi Merej\u00f5ududele alluva Mereside alluvusse. Mereside \u00fclesanne oli fikseerida igasugune laevade ja \u00f5hus\u00f5idukite liiklus ning pidada sidet oma s\u00f5jalaevadega.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

S\u00f5rve kivituletorn ja p\u00e4\u00e4stejaam h\u00e4visid II maailmas\u00f5jas 1944. a. 1949. a valmis ajutine 38 m k\u00f5rgune kaheksatahuline kooniline puidust tuletorn, mis sai ringsektoriga laterna. Tule k\u00f5rgus merepinnast oli 37 m, n\u00e4htavuskaugus 18 miili.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

1960.a valmis uus sihvakas raudbetoonist 52-meetrine kooniline tuletorn, mis on \u00fcks Eesti k\u00f5rgemaid. Laternaruumi paigaldati diiselgeneraatoritel ja akudel t\u00f6\u00f6tav p\u00f6\u00f6rlev valgusti. Tule k\u00f5rgus oli merepinnast 52 m ja n\u00e4htavuskaugus 19 miili. Kuni 2000.aastani t\u00f6\u00f6tas tuletornis v\u00f5imas seeriaviisil toodetud p\u00f6\u00f6rlev valgusseade, mille valgus on n\u00e4htav kuni 30 miili kauguselt. T\u00e4nap\u00e4eval on S\u00f5rve tuletornis firma Tideland Signal Ltd 8 l\u00e4\u00e4tsega p\u00f6\u00f6rdlatern, mis teeb \u00fche p\u00f6\u00f6rde kahe minuti jooksul. Laterna n\u00e4htavuskaugus on 22 miili. Teenindushoonetest on s\u00e4ilinud elamu, kelder ja saun 19. sajandi teisest poolest ning generaatorihoone ja laohooned 20. sajandi teisest pooles. Tuletornist l\u00f5unas mere \u00e4\u00e4res on n\u00e4ha endise p\u00e4\u00e4ste- jaama slipi varemeid.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

\r\n
\"S\u00f5rve\r\n
S\u00f5rve tuletorni valgusseade 2009. aastal. Leo K\u00e4\u00e4rmanni foto.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"S\u00f5rve\r\n
S\u00f5rve ajutine puidust tuletorn u 1955. Eesti Meremuuseumi kogud.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Vaade\r\n
Vaade S\u00f5rve tuletornist abihoonetele u 1930. Jaan Vali kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"S\u00f5rve\r\n
S\u00f5rve tuletorn 1695. aasta Rootsi merekaardil. Tallinna Linnaarhiiv.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"S\u00f5rve\r\n
S\u00f5rve sadam ja tuletorn 1650. aasta merekaardil. Rootsi riigiarhiiv.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n<\/figure>\r\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tuletorn asub Saaremaal S\u00f5rve (Zerel, Sworbe, Swalferort) poolsaare l\u00f5unaotsal ning on \u00fcks t\u00e4htsamaid Eesti l\u00e4\u00e4nerannikul, aidates laevadel orienteeruda madalatega \u00fcmbritsetud Kura kurgu l\u00e4bimisel. Juba 1645.a juhtisid Riia vahet s\u00f5itvad Madalmaade laevnikud Liivimaa kindralkuberneri Gabriel Oxenstierna t\u00e4helepanu S\u00f5rve s\u00e4\u00e4rele tuletorni ehitamise vajadusele. 1646.a s\u00fcgisel alustati Hollandi kindlustusteinseneri Johann Rodenburgi juhtimisel S\u00f5rve s\u00e4\u00e4re tipus asuvale laiule tuletorni […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":3641,"parent":0,"template":"","format":"standard","class_list":["post-3640","tuletornide-nimekiri","type-tuletornide-nimekiri","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3640","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/tuletornide-nimekiri"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3640\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4390,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/3640\/revisions\/4390"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3641"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3640"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}