{"id":58,"date":"2023-09-05T22:04:57","date_gmt":"2023-09-05T22:04:57","guid":{"rendered":"https:\/\/www.etts.ee\/?post_type=tuletornid&p=58"},"modified":"2026-02-11T18:52:50","modified_gmt":"2026-02-11T16:52:50","slug":"viirelaiu-tuletorn","status":"publish","type":"tuletornide-nimekiri","link":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/lighthouses-list\/viirelaiu-lighthouse\/","title":{"rendered":"Viirelaiu tuletorn"},"content":{"rendered":"
\r\n

Tuletorn asub Suure v\u00e4ina l\u00f5unaosas Viirelaiu (kuni nimede eestistamiseni 1933. aastal Paternoster) idatipus. Sagedaste laevahukkude poolest erilise kuulsuse omandanud t\u00e4htsal laevas\u00f5iduteel hoiatab tuletorn meremehi Viire kurgu ohtlike vete eest, kuhu sisenedes oli vanal ajal kombeks lugeda meie- isapalvet. T\u00e4nap\u00e4evase nime on saar t\u00f5en\u00e4oliselt saanud merelinnu viirese j\u00e4rgi.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

P\u00e4evam\u00e4rk oli Viirelaiul juba 1839. aastal. 1880. aastal ostis Riia B\u00f6rsikomitee kroonuga pooleks parun von Stackelbergilt tuletorni ehituseks maa Viirelaiule ning samal aastal alustati saare idarannal v\u00e4lismaalt tellitud 11-meetrise katlaplekist tuletorni ehitamist.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Ehitis, mis paelub erialainimesi eelk\u00f5ige oma huvitava konstruktsiooni poolest, valmis 1881. aastal. Nimelt koosnes torn kahest kontsentrilisest metallsilindrist, mille vahele on kinnitatud metallist keerdtrepp. Sisemine silinder oli m\u00f5eldud raskuspommide jaoks, mis k\u00e4ivitasid laterna ekraani p\u00f6\u00f6rlema paneva kellamehhanismi. Raskuspommide langemisruumi pikendamiseks oli sisemine silinder lastud kivivundamendi s\u00fcvendisse. V\u00e4ljast toetasid torni kaheksa metallist kontraforssi ning laterna r\u00f5du toetus malmkonsoolidele. Tuletorn oli algselt v\u00e4rvitud tumehalliks, laternaruumi kuppel punaseks.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

\r\n
\"Viirelaiu<\/a>\r\n
Viirelaiu tuletorn u 1924. Esiplaanil \u00fclevaataja Gavril Grigorjev. Aivo Aia kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Viirelaiu<\/a>\r\n
Viirelaiu tuletorn u 1924. Esiplaanil \u00fclevaataja Gavril Grigorjev. Aivo Aia kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n

Tuletorniga samal ajal ehitati valmis ka \u00fclevaataja elamu, saun, kelder, kaev, petrooleumiait ja kuur. Udusignaaliks oli kell, mis asus algul elamu katusel, hiljem tuletorni r\u00f5du all. 1938. aastaks oli tornikehand v\u00e4rvitud vertikaalsete punaste ja kollaste v\u00f6\u00f6tidega. Teises maailmas\u00f5jas 1941. aastal said tuletorn ja teenindushooned tugevalt kannatada. Torni kere oli l\u00e4bi lastud ja laterna- ruumi kuppel \u00fclevalt alla kukkunud.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

S\u00f5jaj\u00e4rgselt eemaldati tuletornilt kontraforsid, metallist kehand kaeti raud- betoonist \u00fcmbrisega ning paigaldati uus r\u00f5du ja laternaruum. 1960. aastatel ehitati kompleksi juurde generaatorihoone.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

Tuletorni kompleks on s\u00e4ilinud k\u00fcllaltki terviklikult \u2013 teenindushoonetest on alles 19. sajandil ehitatud elamu, saun, petrooleumiait ja kelder ning 20. sajandi teisel poolel rajatud generaatorihoone, ladu ja nautofoni mast. 1995. aastal viidi tuletorn \u00fcle p\u00e4ikse- ja tuuleenergial t\u00f6\u00f6tavale automatiseeritud valgus- ja kontrolls\u00fcsteemile. 2001. aastal tehti tuletornis remont ja paigaldati uus laternaruum, kuid latern j\u00e4i endiseks.<\/p>\r\n\r\n\r\n\r\n

\r\n
\"Viirelaiu<\/a>\r\n
Viirelaiu tuletorni kompleks 1998. a. Jaan Vali.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Viirelaiu<\/a>\r\n
Viirelaiu tuletorn 1932. Eesti Meremuuseumi kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Viirelaiu<\/a>\r\n
Viirelaiu tuletorn u 1898. Eesti Meremuuseumi kogu.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Viirelaiu<\/a>\r\n
Viirelaiu tuletorni l\u00f5ige (Ba\u017eenov 1884).<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n\r\n\r\n\r\n
\"Aruanne<\/a>\r\n
Aruanne Viirelaiu tuletorni seisundist 1942.a. Eesti Riigiarhiiv.<\/figcaption>\r\n<\/figure>\r\n<\/figure>\r\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tuletorn asub Suure v\u00e4ina l\u00f5unaosas Viirelaiu (kuni nimede eestistamiseni 1933. aastal Paternoster) idatipus. Sagedaste laevahukkude poolest erilise kuulsuse omandanud t\u00e4htsal laevas\u00f5iduteel hoiatab tuletorn meremehi Viire kurgu ohtlike vete eest, kuhu sisenedes oli vanal ajal kombeks lugeda meie- isapalvet. T\u00e4nap\u00e4evase nime on saar t\u00f5en\u00e4oliselt saanud merelinnu viirese j\u00e4rgi. P\u00e4evam\u00e4rk oli Viirelaiul juba 1839. aastal. 1880. aastal […]<\/p>\n","protected":false},"featured_media":1097,"parent":0,"template":"","format":"standard","class_list":["post-58","tuletornide-nimekiri","type-tuletornide-nimekiri","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/58","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/tuletornide-nimekiri"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/58\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4404,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tuletornide-nimekiri\/58\/revisions\/4404"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1097"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.etts.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=58"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}