Anseküla tuletorn

Nav. märgi number

932

Nav. märgi nimi

Anseküla tuletorn

Liik

Tuletorn, sihi ülemine

Lühikirjeldus

Neljatahuline betoontorn. Ülalt must, alt valge

Nav. märgina kasutusel

Jah

Avatud külastajatele

Ei

Regioon

Saaremaa

Asukoht

Anseküla, 93211 Saare maakond

Koordinaadid

58.0982754, 22.2288878

Tule põlemisrežiim

Põleb pimedal ajal

Ehitusaasta

1953

Tule karakteristik

Fl W 1.5s

Tule nähtavuskaugus

9 miili

Tule kõrgus aluspinnast

27.5 m

Tule kõrgus merepinnast

42.3 m

Tuletorn asub Saaremaal Sõrve poolsaare põhjaosas Ansekülas. Ringsektoriga laternaga meremärk aitab Sõrve poolsaare ümbruses orienteeruda. Anseküla tuletorn moodustab koos 3128 m kaugusel asuva Lõu tuletorniga Est 931 sihi 103,1°, mis kergendab Läänemerelt madalate vahelt sissesõitu Sõrve poolsaare läänerannikul paiknevasse Lõu lahte. Enne Teist maailmasõda oli sihi ülemiseks märgiks Anseküla kiriku torn. Kirik hävitati

Teises maailmasõjas. 1953. aastal ehitati kirikutorni asemele tüüpprojekti järgi kivikbetoonist 22-meetrine tuletorn, Neljatahulise tüvipüramiidi kujulise ehitise alumine osa oli valge ja ülemine must. Merepinnast 33 m kõrgusel asuva, ringsektoriga atsetüleeni laterna tule nähtavuskaugus oli 10 miili ja iseloom Fl W 1,5 s; 0,5 + 1 = 1,5 s.

1961. aastal oli tule kõrgus merepinnast 35 m.

1964. aastal on tule nähtavuskaugus 7 miili. 1994. aastal oli tuletornil merepinnast 35 m kõrgusel elektrienergial töötav aparaat EM-300 (ЭM–300) plinkeriga BEPA-312 (БЭПА-312).

1996. aastal remonditi tuletorni ja sellele paigaldati päikese-tuuleenergial töötavad EKTA valgusseadmed.

2004. aastal vahetati osa seadmeid ja paigaldati uus firma Sabik latern NL-300 koos EKTA lambivahetajaga. Paigaldati ka varusüsteem.

2006. aastal kõrgendati Anseküla tuletorni terassõrestikkonstruktsiooniga, kuna ümbritsev mets varjas tuletorni nähtavust.

2007. aastal monteeriti torni kõrgendus uuesti maha ja paigutati see Allirahule (Sandla). Põhjuseks oli tuletorni lae vähene kandevõime. Seejärel paigaldati tuletornile uus metallist, plekiga kaetud kõrgendus, mis toetus välisseintele. Valgusseadmed tõsteti merepinnast 44 m kõrgusele.