Tuletorn asub Saaremaa idarannikul Kübassaare poolsaare lõunatipus, aitab orienteeruda Liivi lahe põhjaosas ja Suure väina lõunapoolses suudmes.
Puidust 26 m kõrgune tuletorn ehitati Kübassaare poolsaarele endiste kordonihoonete juurde Esimese maailmasõja ajal, tõenäoliselt 1916. aastal. Võimalik, et uusehitis oli esialgu pigem sõjalis-strateegilise otstarbega vaatlustorn Väinamere kaitsesüsteemis. Tuletorni alumine osa oli valge, ülemine must.
1921. aastal oli tuletornil atsetüleenilatern. 1922. aastal oli tule iseloom Fl W 3,3 s; 0,3 + 3 = 3,3 s. 1923. aastal põles puust ehitis välgulöögi tagajärjel maha .
1924. aastal ehitati uus 18 m kõrgune ja 2,5-meetrise läbimõõduga raudbetoonist Kübassaare tuletorn.
Tuletorni metallist laternaruumi paigaldati automaatne atsetüleenilatern, mille tule nähtavuskaugus oli 14 miili ja iseloom: Fl W 2 s; 0,3 + 1,7 = 2. Tule valgussektor oli sama tänapäevasega. Arusaamatul kombel on tuletorni tule kõrguseks märgitud 1928. ja 1932. aasta kirjeldustes 11 m maapinnast ja 17 m merepinnast. Autoril ei õnnestunud leida andmeid tuletorni kõrgemaks ehitamise kohta
1938. aastaks, mil vastavad kõrgused olid juba 16 m ja 22 m.
Kübassaare tuletorn sai Teises maailmasõjas suurtükitulest kannatada, kuid taastati peagi endisel kujul. 1964. aastaks oli tule nähtavuskaugus 14 miili ja tule iseloomu oli muudetud: IsoW 6 s; 3 + 3 = 6 s. Kompleks oli varustatud raadiomajakaga, mis töötas kuni 1980. aastateni. Tuletorn oli selleks ajaks viidud elektrigeneraatorite ja akude toitele.
1970. aastatel ühendati tuletorn saare ühtsesse elektrivõrku.
1990. aastate algul töötas laternaruumis valgusseade L-500 (Л-500). 1995. aastal paigaldati laternaruumi moodsam aparatuur, mida uuendati 2001. aastal.
Tuletorn sai 1995. aastal tänaseni kasutatava tule iseloomu ja nähtavuskauguse. Varasemast hoonestusest on tuletorni juures säilinud vaid kelder ja laut. Enamus teenindushooneid (elamu, generaatorihoone, akudehoone, 3 laohoonet, saun, trafohoone ja kaev) on ehitatud pärast Teist maailmasõda.