Tuletorn asub Suure väina lõunaosas Viirelaiu (kuni nimede eestistamiseni 1933. aastal Paternoster) idatipus. Sagedaste laevahukkude poolest erilise kuulsuse omandanud tähtsal laevasõiduteel hoiatab tuletorn meremehi Viire kurgu ohtlike vete eest, kuhu sisenedes oli vanal ajal kombeks lugeda meie- isapalvet. Tänapäevase nime on saar tõenäoliselt saanud merelinnu viirese järgi.
Päevamärk oli Viirelaiul juba 1839. aastal. 1880. aastal ostis Riia Börsikomitee kroonuga pooleks parun von Stackelbergilt tuletorni ehituseks maa Viirelaiule ning samal aastal alustati saare idarannal välismaalt tellitud 11-meetrise katlaplekist tuletorni ehitamist.
Ehitis, mis paelub erialainimesi eelkõige oma huvitava konstruktsiooni poolest, valmis 1881. aastal. Nimelt koosnes torn kahest kontsentrilisest metallsilindrist, mille vahele on kinnitatud metallist keerdtrepp. Sisemine silinder oli mõeldud raskuspommide jaoks, mis käivitasid laterna ekraani pöörlema paneva kellamehhanismi. Raskuspommide langemisruumi pikendamiseks oli sisemine silinder lastud kivivundamendi süvendisse. Väljast toetasid torni kaheksa metallist kontraforssi ning laterna rõdu toetus malmkonsoolidele. Tuletorn oli algselt värvitud tumehalliks, laternaruumi kuppel punaseks.
Tuletorniga samal ajal ehitati valmis ka ülevaataja elamu, saun, kelder, kaev, petrooleumiait ja kuur. Udusignaaliks oli kell, mis asus algul elamu katusel, hiljem tuletorni rõdu all. 1938. aastaks oli tornikehand värvitud vertikaalsete punaste ja kollaste vöötidega. Teises maailmasõjas 1941. aastal said tuletorn ja teenindushooned tugevalt kannatada. Torni kere oli läbi lastud ja laterna- ruumi kuppel ülevalt alla kukkunud.
Sõjajärgselt eemaldati tuletornilt kontraforsid, metallist kehand kaeti raud- betoonist ümbrisega ning paigaldati uus rõdu ja laternaruum. 1960. aastatel ehitati kompleksi juurde generaatorihoone.
Tuletorni kompleks on säilinud küllaltki terviklikult – teenindushoonetest on alles 19. sajandil ehitatud elamu, saun, petrooleumiait ja kelder ning 20. sajandi teisel poolel rajatud generaatorihoone, ladu ja nautofoni mast. 1995. aastal viidi tuletorn üle päikse- ja tuuleenergial töötavale automatiseeritud valgus- ja kontrollsüsteemile. 2001. aastal tehti tuletornis remont ja paigaldati uus laternaruum, kuid latern jäi endiseks.
